Nädalapäevi tagasi nägin Tapa Grossi poe ees suurt musta autot, see iludus võttis enda alla vast et poolteist tavaauto kohta, või mulle lihtsalt tundus nii, sest suursugususe sära oli pimestav.
Mina käin Grossi poes äärmiselt harva – hea kauplus, ei ole vanainimesi hulluks ajavaid nutikassasid, aga olen harjunud sealse Coopi avaruse ja valikuga, lisaks istuvad Grossi poe ees alati mingid kahtlased ja vahel ka tülikad isikud. Kusjuures istuvad ajast, kui Grossi poodi polnud veel plaaniski.
Nägime kord, kuidas sellest poest väljus üsna korraliku väljanägemisega vanem härra, viinapudel käes, istus aknalauale, keeras pudeli kaela kahekorra ja kallas kõik 0,5 liitrit odavat 40-kraadist viina endale kurku. Ta nägu oli rahulik ja ta ei näidanud pärast seda hiigelsõõmu hambaid, nagu filmides viskitilga manustanud kangelased. Hammustades peale värsket õhku, tõusis ta üles, asetas pudeli ilusasti prügikasti ja läks oma teed.
Olin sellest vaatepildist lummatud. Mäletan, et kunagi lapsepõlves Illi kandis elas meie talust üle põllu tore maamees Volli. Tema naine oli ingerisoomlanna Olga, üsna kuri inimene – ükskord nägi mind meie enda lauda juures seismas ja hakkas möödaminnes kividega loopima, sõimates nii, et maa oli must. Räägiti, et ta armastas tappa koduelukaid ja ükskord poos üles kassipoja ja torkas lisaks ta kõri läbi.
Pole ime, et Vello tarvitas – ja ükskord samamoodi, ainult et kihlveo peale, jõi ära korraga pudeli viina, misjärel varises kokku ja suri ära. Aga too oli neetud mürgine nõukogude viin, nüüdisaegsed on süütu eurovärk.
Tapa härra lahkus aga poe juurest ise kindlal sammul ja rahuliku näoga.
Aga taas tollest uhkest autost: sel olid Mercedese märgid peal, aga automargi nime kohal ilutses metalne kiri Maybach. Arvasime naisega, et keegi pani oma Mercedese külge uhkustamiseks veel ka Maybachi nime, aga proua guugeldas ja saime teada, et tegemist on ühise firmaga.
Ma ei teakski Maybachi olemasolust, kui ei jälgiks tööalaselt maailma uudiseid ja aastaid tagasi sain teada, et Putini eest Londonisse plehku pannud oligarh Boriss Berezovski ka armastas kärutada seal ennast ringi justnimelt Maybachiga, seni kuni suri mõnevõrra kummalistel asjaoludel.
Mõtlesin, et näe, kokkuhoidlik inimene – käib Grossi poes ja hoiab kokku raha Maybach-Mercedese ostmiseks. Ja nüüd ka poeomanik ise ostis Lamborgini Revuelto. Seda kõik juba teavad, aga tänase Virumaa Teataja esiküljel on see eriti uhkelt välja pakutud. Terve kaaneleht on seda Virumaa uut uhkust täis, ainult paremal pool paistab väike nupuke „Kaugtöö kadumisel kaalub töötaja lahkumist“ ja ülal veel väiksem teade, et Niiduveeres keedeti ja söödi kitsepead. Grossi poes on küll saada päid, aga need on sea omad.
See, et Lamborghini (nooremana arvasin, et selle nimi on kuidagimoodi lambaga seotud) läks maksma 650 000 eurot, on maakonna elanikele turgutav nagu Red Bulli vedeliku topeltports: „…ja sirguvad õlad, ja tuju on korraga hää“! Mõelge vaid: üritab pinskarimutike trügida üle konkurendist eidekese pea sinna kitsasse nurka, kus on saada poole hinnaga niigi algselt odavat Grossi poe söögikraami, loeb oma suuri kaheeuroseid münte ja mõtleb uhkusega: „Ma olen ju nii rikas! See Lambadžinn on ju ka minu raha eest ostetud!“
Siis haarab võileivahinna eest suure seajala ja arutleb: näe, see auto sõidab 350 kilomeetrit tunnis! Wau! Ilmselt hakkabki mööda raudteed sõitma. Aga meile öeldi, et rongide kiirus tõuseb varsti kõigest 160 kilomeetrini tunnis. Ju siis tahtsid meeldivalt üllatada…
See on hea, et Eesti ettevõtjad tõstavad nõnda meie muidu viriseva elanikkonna enesehinnangut. Inimestel sära silmas, seesama mutike vudib oma rulaatorit roolides kodu poole, tõuksid hoidku eest.
Mis talle see lähenev automaks, kui inimesed ostavad Lambadžinne! Mis talle nüüd need kasvavad küttehinnad, kui Lambadzinn võtab 18 liitrit sajale ja omanik ei virise!
Nii et, austatud ettevõtja Oleg Gross, hakake mõtlema nüüd Bugatti Spider Mistrali soetamisele – toodetakse küll vaid 99 eksemplari, aga seda uhkem tunne oleks Virumaa fosforiidirikkal maal praegu veel elutsevatel pinskaritest elupõletajatel.
Ivan Makarov