On olemas selline mõiste nagu suunavad küsimused. Aga on olemas ka suunavad pealkirjad, seda enam et praegusel infotulva ja maksumüüride ajal paljud piirduvadki pealkirjade lugemisega.
Portaal Objektiiv, jätkates oma kusagil aasta tagasi mingisugustel aimatavatel põhjustel alanud moskoviitlikku kihutustööd, avaldas täna provokatiivse loo „Veiko Vihuri: kas valitsus kavandab populaarsuse tõstmiseks uut pronksiööd?“
Ei, pronksiööst ei ole keegi juttu teinud ei valitsuses ega ühiskonnas laiemalt. Sellest tegi täna juttu justnimelt ilmselt papp Gaponi loorbereid ihalev Vihuri ja justnimelt Objektiivis. On veel värskelt meeles, kuidas kihutasid tagant 2007. aasta pronksiööd keskerakondlased, klinskid, öine vahtkond ja vene saatkonna agentuur.
Nüüd näitas üles initsiatiivi Objektiiv:
„Kas Reformierakonna juhitud valitsus kavandab koos oravate kasuliku idioodi Lauri Läänemetsaga vene õigeusklike kiriku ja kloostri vastu minnes uut pronksiööde taolist vastasseisu, et oma viletsat reitingut tõsta ja valimisteks toonust parandada?“
See „kasulike idiootide“ kõnekäänd on universaalne, seda saab rakendada ka kogu Objektiivi portaali tubli kirju klerikaalse kollektiivi kohta. Meil on vaba maa ja iga külapreester võibki nimetada siseministrit kasulikuks idioodiks. Vahe seisneb selles, et Läänemets on kasulik Eestile, Objektiiv aga Kremlile.
„Ühel hetkel seisab Eesti riik olukorra ees, kus tuleb hakata oma otsuseid ellu viima. Kas nunnad tõstetakse politsei abil oma kambritest ja palvekodadest välja? Kas Nevski katedraal Toompeal, otse parlamendihoone vastas, võetakse sealse koguduse käest ära?“ fantaseerib Vihuri.
Selline fantaseerimine nunnade teemal on kahtlane, tegemist oleks nagu mingi vaimse käsikiimlusega.
Alles see oli, kui patriarh Kirilli tõenäolisim mantlipärija metropoliit Tihhon väitis, et Konstantinoopol tuleb „tagastada“ Venemaale nagu tehti Krimmiga. 23. veebruaril aga õnnitles Kirill fašistliku riigi kaitseministrit, väljendades rõõmu selle üle, et „uutel“ vene territooriumidel kaitstakse „põliste vene maade“ elanikke „vaenlaste ja võõrusuliste“ eest. Kirill lubas, et ka edaspidi tehakse ukrainlased tümaks koostöös kõigi Moskva patriarhaadi kirikute ja kirikulistega.
Kui Vihuri masohhistlikud fantaasiad peaksid täituma ja mööda eesti pealinna hakkaksid taas sammuma viienda kolonni marodöörid ja mustasadalised, siis sedapuhku oleks eesotsas mitte enam revad ja žuravljovid, röövitud õllekastid näpus, vaid mõni Vihuri tegumoega rjasas labidahabe.
Ivan Makarov