MEEDIAVALVUR: Orban ja kaks poolkera Euroopa aknas

Eesti „konservatiivses“ meedias ülespuhutud figuuride hulka kuulub kahtlemata Ungari peaminister Viktor Orban, keda meile kangekaelselt pakutakse mingi olulise rahvusvaheliste mõõtmetega tegelase pähe. Tegelikult pakub tema huvi pigem ikka jõulise sisepoliitikuna, kelle autoriteet väljaspool Ungarit on nullilähedane. Kõik Objektiivi ja UU orbaniteemalised ülistused on fake news puhtal kujul.

Orban astub ilma igasuguste volitusteta kontakti maailma vägevatega ja pakub „lahendusi“, mille üle on hea meel ainult Kremlil. Püssirohtu mittenuusutanud „rändavat ungarlast“ nimetavad tegevsõjaväelased „Putini peidžeriks“.

Kurski all eesliinil võitlev ukraina politoloog Kirill Sazonov ütles Dmitri Gordoni kanali otseülekandes järgmist:

„Orban on tegelikult naljakas. On väga oluline see, mida räägivad tõsised inimesed. Väga tähtis on see, mida räägib praegu Trump. Väga tähtis on, mida räägib praegu Xi Jinping. Sest need on kaks üliriiki, kes hakkavad lahendama küsimuste massi, sealhulgas arutama Venemaa ja Ukraina sõda. Ja ikkagi on tähtis ka see, mida räägib Moskva, sest nad on seda sõda alustanud ja võivad selle ka lõpetada: me saame aru nende retoorikast, me mõistame nende soovi näida, kogu nende rumalust ja ambitsioone, ebaadekvaatsust – kuid sellegipoolest me kuulame, mida nad räägivad, sest see on tähtis olukorrast arusaamiseks. Väga tähtis on see, mida räägib Kiiev, sest meil tuleb võtta vastu otsused, sest meie sõdime. Tähtis on see, mida räägivad Euroliidu, NATO, erinevate Euroopa riikide, India esindajad, mõned nö globaalse Lõuna esindajad – kõik see on tähtis. Aga see, mida räägib Orban, sel pole tähtsust. Sest oma sõnu – meie elame ju praegu väga julmas reaalsete asjade maailmas – peab ta ju millegagi toetama. Tinglikult öeldes näitama raha või näitama püstolit, või siis tal peab olema kõigi jaoks niivõrd suur autoriteet – aga sellist autoriteeti pole ka rooma paavstil mitte. Mis on Orbanil – raha, tugev majandus? Ei, ta ise imeb Euroliidu nisa. On’s tal tugev armee, mis võib kusagil sekkuda, kuhugi ilmuda ja muuta jõudude balanssi? Kõige rohkem tänavakakluses ristmikul. Autoriteet maailma jaoks, millega arvestatakse – see on üldse naeruväärne. Tal on kaelas hunnik korruptsiooniskandaale ja juurdlusi. Ta ei mõjuta mitte kui midagi. Kasutada teda postiljonina võib, kuid Venemaa saadik, USA saadik, Ukraina saadik, Hiina saadik tulevad nende funktsioonide täitmisega ise toime ja see on nende otsene ülesanne. Nii et Orban loob mingit poliitilist tühikargamist, töötades eranditult oma poliitilise imidži, oma reitingu kasuks, üritades teenida natuke mõned boonused Moskva silmis, Washingtoni silmis, kusagil osutudes kasulikuks, kusagil kuludes marjaks ära, seistes natuke mõne vägeva kõrval – et äkki kukub suhu mõni maitsev tükike.“

See on politoloogist rindemehe arvamus, mulle aga tundub Orban sellise „suure kombinaatori“ ja “Tagore lemmiku” Ostap Benderina tuntud juudisatiirikute raamatutest „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“.

Tuleb meelde ka Hollandi skandaalse kunstniku Dirk Dalensi maal, kus headele kristlastele näidati aknast suurt paljast tagumenti, millel oli ka vene rahva kultuuritunnetuse vaimus sündinud selgitus: et peremees näitas enda autoriteedi tõstmiseks oma maja aknast tuttava kindrali tagumikku.

Samamoodi kasutab Orban praegu maailma üliriikide juhte. Kahetsusväärne, et „konservatiivne“ meedia retransleerib seda naeruväärset vaatepilti tõe pähe teda usaldavatele inimestele.

Tegemist on lugupidamatusega.

Ivan Makarov

17. detsember 2024