Pärast paarinädalast pausi sain kirja healt kolleegilt Suurest meediamajast:
„Tere Vanja! Ma loen viimastel nädalatel Eesti meediast Narva kohta. Ja ikka saab lugeda arvamusi, et “Katri Raik on nii palju Narva jaoks teinud”, teisest kohast saab sama lugeda Stalnuhhini kohta, et “Stalnuhhin on Narva jaoks palju teinud”. Nagu kaks Peeter Esimest, kes oleks Neeva soosse linna ehitanud.
Raiki veel peale selle meedia kajastab, nagu see hoiaks Laidoneri kombel Narvat, et see Venemaa kätte ei langeks. See näitab veel, kui reaalsusest kauge on see info, mida saab Eesti inimene eestikeelsest meediast, kuidas see on ära väänatud parteipropaganda, vasakideoloogia ja sisuturundusega.
Tegelikkuses on nendel inimestel, kes räägivad, et Raik ja Stalnuhhin on midagi Narva heaks ära teinud, raske vastata, mida nad reaalsuses on selle linna ja elanike jaoks teinud. Jah, Raiki puhul hakatakse pajatama Narva kolledžist, mis rajati rektor Peeter Tulviste ajal, kellega Raik, ütleme nii, oli väga lähedastes suhetes, Tartu ülikooli rahvas mäletab seda aega hästi ja Raikist sai tänu sellele lähedasele suhtele esimene direktor. See ehitatigi Raikile, nagu Kadriorgu Peeter ehitas lossi Katariinale, ja sellest ka Raiki kogu suhtumine olukorda, et Narva on tema mingi pärusvaldus.
No aga kas Narva kolledž on siis ainuke Eesti kõrgkooli filiial, mis väljaspool Tallinna ja Tartut rajatud on? Ei ole. Aga see on ainuke, mis on tehtud sellise aplombiga, nagu selles linnas poleks enne seda ja selle geniaalset “direktrissat” midagi olnud, nagu linn olekski ümber selle tekkinud või rajatud. Stalnuhhin midagi oma elus rajanud pole, temaga oli üldse selline lugu, et ta pidas blogi, kuhu tulid tavalised narvakad ja kirjutasid lugude alla, kus Miša eestlaste ja Eesti pihta tuld annab ja sitta loobib, kommentaare, kus uurisid, miks ei ole Narva linnas korralikke kõnniteid ja tänavavalgustust, siis Miša saatis nad kuu peale.
Reaalsus on hoopis teine, kui meedia kujutab. Raik ja Stalnuhhin on kaks broilerit, üsna tüsedat juba muide, kes on terve elu elanud kellegi kulul ning proovivad seda iga hinnaga jätkata, tehes vajadusel liidu või vanaputini endaga. Nemad näevad Narvat kui oma vürstiriigikest, mis neid peab elu lõpuni toitma, elanikes aga pesemata holoppe. Narva telenovellat Eesti meedias on illustreerinud fotod, millel on näha, et nii Raikil kui ka Stalnuhhinil on juba raske oma lihakehasid pressida kitsukeste Narva linnavolikogu pingiridade vahele.
See näitab veelkord, kui raske ja kurnav on valitseja ning linnaisa töö. Ja tervisele kahjulik. Mina soovitaksin Raikile ja Stalnuhhinile jätta see võimupirukas, see on neile liiga kaloririkas, see peaks olema neile vastunäidustatud. Võtku parem ja järagu nuikapsast ja porgandit, võtku ette pikemaid jalutuskäike Narva linna pikkadel ja auklikel tänavatel ning jätku see poliitika. Lõpuks oleks nii kõigi jaoks parem. Raikil ja Stalnuhhinil tuleks inimese ilme ja tervis, ülejäänud Eesti saaks kahest avantüristist-oportunistist rahu.“