Vahel tundub, et mõnel poliitikul on südame asemel kalkulaator. Eile ilmus Uutes Uudistes lugu „Helle-Moonika Helme: teistele kõigile jagame, aga enda jaoks raha ei jätku“.
Tavakohaselt mängitakse eestlaste tunnetel, kasutades selleks Eesti poolt Ukrainale antavat abi:
„Riigikogu kultuurikomisjonis tuli välja, et haridus- ja teadusministeerium tahab Vana-Vigala kutsekooli sulgeda, sest 1,8 miljonit eurot on see kulu, mida ei leita kooli ülalpidamiseks, et õpe seal võiks jätkuda. Saate aru – 100 miljonit saata igal aastal kümme aastat järjest Ukrainasse, kokku terve miljard, vaat selleks meil raha riigil on… Ainuüksi järgmisel aastal Ukrainasse saadetava rahalaevaga (100 miljonit riigieelarves ) võiks Vana-Vigala kooli rahastada viiskümmend ja rohkem aastat. Aga ei, paneme kinni, sest raha ei ole ja nii on mugavam.“
Esiteks võiks proua Helme rääkida rahvale lähemalt sellest, kuidas Tapa vallas tühistati hiljaaegu 160-aastase Lehtse kooli põhikooli staatus, sama tehti ka Jäneda kooliga, ja veidi vanemad eesti lapsed taheti suunata Tapa poolenisti venekeelsesse kooli internatsionaliseeruma. Lapsed aga eelistavad käia kaugemal, lausa teises maakonnas – Harjumaa Aegviidu koolis.
Ja küsimus ei olnud ju mitte rahas, vaid EKRE saadiku alatuses, kelle hääl saigi otsustavaks. Ja erakond sellest faktist kuidagi üldse ei pasunda. Lehtse ja Jäneda koolid on ikka EKRE, mitte Ukraina südametunnistusel.
Kas lugupeetud Helle-Moonika Helme ei saa tõesti aru, et kui Venemaa oleks suutnud vallutada Ukrainat plaanitud 3 päevaga, oleks kogu vene fašistliku monstrumi sõjaline jõud praegu alles, selle isu kasvaks süües, Pihkva dessantnikud täies koosseisus löögivalmis ja tankid Eesti piiridel?
Kui mul on seoses oma üürikese ekrelisusega häbi – erakond oli veel paar aastat tagasi enamasti õige asja eest väljas – siis just selle pideva Ukraina vastase vingumise pärast. Ei ole selle riigi juba 3 aastat 24/7 pommitatavad, tapetavad ja röövitavad lapsed ja nende vanemad süüdi selles, et meie häbematud valdade võimud, sellised „Paavel Koosaared Esna külast“, panevad oma valijate laste koolid kinni ka siis, kui raha antakse. Ukrainlased ei ole süüdi selles, et Lääneranna lastevanematel jänes püksis ja nad ei piiranud sisse vallaomavolitsust, mille saadikud ja ametnikud mõnitasid nende lapsi ja jätsid nad koolist ilma. Oma kodu ja lapsi kaitsvad ukrainlased ei ole süüdi selles, et suur osa eestlasi käituvad nagu orjad ja ei julge jultunud politikaanidele vastu hakata isegi oma koduvallas mitte.
Proua Helme on lõppude lõpuks naine, uhke mõisaproua ja mõjuka heal järjel poliitpere emalaev. Ukrainlased langevad oma riigi eest ja meie eesti poiste ja tüdrukute asemel. Meie siin ei nälgi ja ei oota kodudesse rakette ja sadistlikke vägistajaid – me elame turvaliselt ka tänu sellele, et ukrainlased võitlevad ja ei anna alla. EKRE fraktsiooni liige oli vastu isegi Riigikogu avaldusele nõudmisega tagastada röövitud ukraina lapsed nende kodumaale, nende vanematele. Henn Põlluaas pidas sellele avaldusele vastutöötamist täiesti häbiväärseks, aga kus on nüüd Põlluaas ja kus rahvuskonservatiive häbistav tegelane?
Tegelikult on EKRE-l selliseid mitu.
Jah, iga suletav eesti kool on tragöödia, on kuritegu. Aga seda oleks tehtud niikuinii, see on meie rahva asemike tegu, mis puutub siia Ukraina? Kalkuleerige parem, kui palju eesti koole saaks aastaid pidada üksnes raha eest, mis läheb kokutava, kolletava ja kallutatud ERR-i jaoks uue maja ehitamisele. Tõstke siis kisa!
Aga ei kuule! Valimised lähenevad? Äkki saatesse ei kutsuta? Jah, roosed on lähedal, ukrainlased kaugel.
Eestlased on kogu aeg olnud Ukraina toetamise poolt. Ka Mihhail Kõlvart kohe sõja alguses sõitis Ukrainasse, Tallinn andis ukrainlastele abi. Üks Euroopa liidu värskeid juhte Kaja Kallas tegi oma uues ametis esimese ametliku visiidi Kiievisse. Ja ainult rahvuskonservatiivid on kahe viimase aastaga muutunud moskoviitlikeks, mõnitanud oma väljaandes korduvalt president Zelenskit.
Piinlik.
Ivan Makarov
03. detsember 2024