Nõukogudeaegne salatsemine ja sõnavabaduse piiramine leidsid oma lõpu NLKP KK aprillipleenumil 1985. aastal, kus hõigati ametlikult välja, et avalikustamise (glasnost) põhimõte on sotsiaalselt hinnaline. Avalikustamisest riigielus räägiti põhjalikumalt 1986. aasta veebruaris toimunud NLKP XXVII kongressil, nõukogude kompartei peasekretär Mihhail Gorbatšov teostas 1987.-1991. aastatel liberaalsed reformid just uutmise ja avalikustamise deviisi all, mil tuldi välja võtmeloosungiga „Rohkem avalikustamist! Rohkem demokraatiat!“ Formaalselt algas „avalikustamise poliitika“ 1988. aasta NLKP 19-nda konverentsi otsusega.
Hetkel on aasta 2025. ehk avalikustamise algusest isegi sellises totalitaarses karup…es nagu Nõukogude Liit möödub varsti 40 aastat, aga Eestis ikka salastatakse võimurite vempe 75-ks aastaks. Ja juba 40 päeva kestab Tallinnas häma kohaliku omavalitsuse moodustamise ümber. Isamaa, kes agiteeris valijaid enda poolt hääletama põhjusel, et võimule ei tuleks jälle Keskerakond, hüppas sellelesamale Keskerakonnale sülle ja juba kuuendat nädalat koos salatsetakse. Lõpuks selgus koalitsiooni muidumehest (selles mõttes et valimistel mitteosalenust mehest) Isamaa linnapeakandidaat kaheks aastaks, kes ei varjagi, et peab seda ametit oma tulevase poliitilise karjääri hüppelauaks. Said petetud nii Keskerakonna linnapeakandidaadi Mihhail Kõlvarti poolt hääletanud kümned tuhanded kui ka Isamaa linnapeakandidaadi Urmas Reinsalu poolt hääletanud tuhanded valijad. See, et nõnda salatseti ja vassiti, viib meid ajas vähemalt 40 aasta võrra tagasi Gorbatšovi eelsesse ajastusse.
Isegi täna, kui lõpuks on selgunud, mis kõrvaline isik hakkab juhtima pealinna, tõenäoliselt Kõlvarti delikaatsel kamandamisel, ikka ei avalikustatud abilinnapeade nimesid. Sellist brežnevistlikku hämamist ja salatsemist eestlaste nooremad põlvkonnad pole näinudki ja noortele võiks nüüd korraldada ekskursioone Tallinna linnavalitsusse nagu kunagisse Okupatsioonimuuseumisse.
Isamaa näitas seda, et erakonnal pole ei selgroogu ega lugupidamist valijate valiku suhtes, kui Tartus võideti valimised, kuid otsemaid loovutati linnapea koht Reformierakonnale, Tallinnas aga näidati ülimat põlgust omaenda erakonnakaaslaste vastu, tuues linnapeakandidaat väljastpoolt, nagu Isamaas endas ei oleks mitte ühtegi võimekat inimest sellele kohale. See on ju omaenda täieliku ebapädevuse tunnistamine, mis oli erinevalt kogu ülejäänud jamast avalik ja lausa silmatorkav.
Kui isegi võimalike abilinnapeade nimede ümber käib praegugi selline salatsemine, nagu oleks tegemist Pentagoni tuumafailidega, siis missugust avalikustamist ja läbipaistvust võib oodata sellelt seltskonnalt linna rahastamisskeemide ja toiduahelate valdkonnas lähimal neljal aastal?
Ivan Makarov
01. detsember 2025
elagu peded, venekeelseid sõtta ei võeta, aga, kuidas pilleritega jääb, kas tõesti pean rindele minema, ja kaitsma neid, kes mind mõnitavad ja kodu, auto maksude näol ära võtavad.maamaksudega, ausalt ootan putinit, vähemalt jääb nii, et ei saa sina, ei saa mina, ühine.Loodan, et kodusõda parem.