Meediavalvuri püsilugeja Peeter Tepp vastab loole “Üks lihtne retooriline küsimus Kõlvartile” :
„Ei saa mitte vaiki olla! Vassimise eesmärgiks ongi, et tõde vajuks ja vale tõuseks.
Paar viidet: “Toom esines Europarlamendi ees avaldusega, kus süüdistas Eestit selles, et lähenev Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigusest ilmajätmine EV põhiseaduse kaudu „rikub Euroopa demokraatia nurgakiviks oleva printsiibi“.
Esiteks seadus on seadus ja põhimõtted (printsiibid) on põhimõtted, ja kui seadus on kõigi jaoks, siis põhimõtteid saab olla nii palju, kui inimesi üldse. Jana Toomi põhimõtted (kui viisakas väljend nende jaoks) pole asjad, millest peaks lähtuma, ja Euroliidu põhimõtted on üks laialivalguv asi (kellel missugused), millest saab lähtuda, kuid kohustust ei saa olla.
Üldiselt levinud põhimõte, mida arvestatakse ka riigiõiguses, on aga selline, et valimisõigus kuulub riigi kodanikkonnale. Euroopa Liit pole riik, Venemaa ja Valgevene pole meie riigid ja tuul väljal (kodakondsusetus) pole kah meie riik.
Edasi vassis Toom, et inimesed, kellest jutt – enam kui 70 000 püsielanikest Venemaa ja Valgevene kodanikku – „ei ole mitte uusimmigrandid, vaid elavad riigis miinimum 30 aastat.“ Püsielanik pole staatus, vaid kohamääratlus, ja seda lihtsalt ei saa ega tohi samastada ei põliselanikkonna ega kodanikega. Okupatsiooniaegsed tsiviilkolonistid ja nende järeltulijad võivad kasvõi 100 aastat koha peal elada, aga see ei tee neid asukohamaa õiguspärasteks ajaloolisteks elanikeks. Paraku.
“Euroopa ei saa lubada endale veel üht õiguse ülemuslikkuse rikkumist, kuna see on üks meie demokraatia nurgakive,“ väljendas ennast Toom ja rääkis oma “põhimõtetele” vastu, kuna just Riigi ja tema kodanike kehtestatud seadused ongi selleks aluseks, mille tõttu peabki olema nii, et õigus valida ja kandideerida ning valituiks saada on riigi kodanikel.“
03 detsember 2024