Hea kolleeg Suurest meediamajast kirjutab:
„Mis puudutab reitinguid, siis ajalooliselt on üks osa eestlastest ikka oma riigi ja oma rahva vastu sõdinud. Ma ei ole kunagi mõistnud selle põhjust lõpuni, ilmselt siiski see, et mingi osa kadestab teisi nii kõvasti, et on valmis minema neid teisi ka hävitama.
Eesti ühiskonna siseelu on alati olnud keeruline ja mentaliteet mitmetahuline. Arvestatava hulga moodustavad popside, moonakate ja saunameeste järeltulijad, sellele seltskonnale on miskit kuklasse nende esivanemate hoiakutest jäänud. Aga nemad on see teiste eestlaste peale vihane seltskond, sa vaata kasvõi, mida teevad need, kelle esivanemad olid hävituspataljonis või aitasid 1940. aastal Eesti lippe venelasel maha võtta. Jah, on ka erandeid, aga enamuses on mingi geneetiline järjepidevus ja mälu olemas. Ja osa nendest teeks ka Putiniga koostööd, kui uus okupatsioon tuleks.
Mis puudutab EKRE-t, siis, jah, EKRE-st on saanud Vooglaiu ja tema liikumise ripats. Või ongi saanud Vooglaiu liikumine – Helmed on ametlikult pukis, aga niite tõmbab Vooglaid. Tema jaoks on see totaalne võit, ja võit ka tema internatsionaalse liikumise jaoks, mida ta esindab. Ilmselt on Helmed ka sellega leppinud, peaasi, et lubataks veel edasi ahju otsas edasi lebada. Aga selle, kuhu ahi sõidab, selle otsustab Vooglaid.“
Erik Arro:
Vaatasin ka seda Riigikogu infotundi. See viha ja teravus, millega Martin Helme ja Varro Vooglaid küsimusi esitasid, mõjus eemaletõukavalt. Samuti küsimuste sisu: “Mida teete sõja korral ja kuhu suunas peaks Eesti rahvas evakueeruma?”
Need olid esitatud tooniga, nagu oleks Eesti alustanud sõda Vene vastu ja süüdi sõja alustamises.
Peaministri Kristen Michali vastused olid viisakad ja arukad. No mida peaks Eesti valitsus tegema? Kas peaks saatma Moskvasse suure delegatsiooni kingitustega ja paluma rahu ja armu? MH ja VV, kas te tõesti usute, et sellega saavutaks rahu?
Püha lihtsameelsus. Rahu saavutamine ja püsimine ei sõltu Eestist, vaid Venest. Eesti ei ründa ju Venet, ikka vastupidi. Ukraina toetamine on ainumõeldav kaitse Eestile. Piiririigid kõik koos on tugev jõud, mida ei murra. Piiririikide ühtsuse lõhkumine on Moskva poliitika, kasulik Moskvale. Kui üks piiririik murtud, siis on lihtne järjest kõik murda, ükshaaval. Ukraina üle ilkumine ongi piiririikide ja Euroopa ühtsuse lõhkumine. Kasulik ainult Moskvale.
Jutt Eesti neutraliteedist ja rahust ilma liitlasteta, üksinda, on rumalus, seda näitab ajalugu – Pätsi reetmine, alistumine ja sõprusleping Staliniga. Me kõik teame, kuidas see rahu ja sõprus lõppes. Üksik väike piiririik on kerge saak Natsi-Venele. Ilmselgelt MH ja VV soovivad sellise sõpruse ja rahu (Vene rahu) kordumist.
Sisepoliitilise politikaanluse ja parteiviha asemel tahaks näha suurt välispoliitilist pilti, seda, mis on kasulik Eestile tervikuna. Rohkem ühtsust ja üksmeelt, mitte väiklast parteiviha.“
Aitäh kaasamõtlejatele, meediavalvur.ee kommentaariumis võib lugeda palju teineteisega stiili poolest sarnanevaid mehiseid rünnakuid minu aadressil, üks nendest tegi eriti nalja (toon välja fragmendi, tervenisti saab lugeda kommentaariumis.
Paul:
„Kui Vooglaid on tõesti selline mainekahju tekitaja, siis peaks EKRE kontor olema täis kaebekirju (nagu Uute Uudiste mailbox Teie kohta olümpia ajal) ja noore Helme telefon pungil sõnumeid kohalikelt funktsionäridelt, kes Vooglaiu fraktsioonist välja viskamist taotlevad. Teie puhul töötas ju.“
Väga hea, austet „Paul“! Väga hea postitus, olete ennast lõpuks sisse rääkinud. Nii et minu puhul see töötas, kena! Kust te teate, mida täis oli Uute Uudiste mailbox? Mina töötasin Uutes Uudistes oma kaks aastat ja mul ei olnud UU postkasti sisule juurdepääsu. Teil järelikult oli.
Ivan Makarov
Olles nüüd ennast “paljastanud” kui brasiillastelt ja poolakatelt Makarovi kritiseerimiseks kullakange saanud ja Makarovi Uutest Uudistest välja visanud pahalane, ning võidelnud sellega välja ka oma koha ajaloos (internet on igavene ja minu nimi ja tsitaat on nüüd ühe lehekülje peal), sooviksin ma lohutuseks oma tsiteeritud kommentaari avaldamist täies mahus. See oli hea kommentaar ja ülal välja toodud lõik ei tee sellele au. Lisaks on Meediamaja ja Jesse kommentaarid üleval täies mahus.
Samuti ei võta ma lahkelt Meediamaja süüdistusi “moonakas” olemises—erinevalt Meediamajast olen ma rohkete poola-brasiilia kullakangide omanik, ja võiksin Meediamaja koos tema perega soovi korral hoopis oma moonakateks palgata.
Kommentaari palun mitte kustutada! Tsiteeritul on õigus vastulauseks!
Mind absoluutselt ei huvita teie isik, pöörake aga oma alatus naljaks, pöörake terviseks. Teie kommentaar on vastava loo juures täies mahus olemas, ei näe vajadust selle täiendavaks tiražeerimiseks. Olete teisteski oma kommentaarides üles näidanud hämmastavat informeeritust selle kohta, mis toimus UU toimetuses, mina nii informeeritud küll ei olnud. Ei huvitanid kah, olin niigi ülekoormatud.
Paul, Te ajasite siinkohal kaks perekonnanime sassi: Erik Arro oli see, kellelt on Makarovil siin pikk postitus kopeeritud. Muud ei ole ta postituses mõtet kommenteeridagi, aga ma ei oleks ise sellist konkreetset jama iial kirjutanud (“Pätsi reetmine, alistumine ja sõprusleping Staliniga”). Kes 1939.-1940. aasta keerulisi sündmusi, laiemat konteksti uurinud, saab aru, et Pätsu kohta nii öelda ka ei saa.
E. Jesse