Kolleeg Suurest meediamajast:
„Mulle väga meeldis, mis sa kirjutad Alar Karisest. Nädala sees oli terve kollokvium, kes üritas selgitada, mis selle tegelasega juhtus Kadriorus. Aga võtame appi Ockhami habemenoa: tõenäoliselt ei pea me vaatlema jõujooni Kadrioru ja Islandi väljaku vahel ega Merkuuri ja Kuu seisu, vaid ilmselt istus pehmopresident näpp suus ja mõtles, et pole tükk aega ennast ilmutanud, vaja oleks endast märku anda, muidu mõeldakse, et ta on Kadriorgu igavusest ära surnud ja mitme meetrise tolmuga kaetud, võttis hommikul Google-i lahti, seal kirjutas Ukrainast ja Trumpist ning Trumpi sulidest esindajatest mingitel kõnelustel ja Karis võttis näpu suust lupsti välja: opaaa, nüüd nad must veel kuulevad, saatke pressiteated välja. Aga, noh, mõte oli selgelt rumal ja Eesti riigis on president selgelt mõttetu institutsioon ning tavalistest peelakkujatest ei vaevunud keegi tema peed isegi lakkuma, pole ta ei peaminister, minister ega isegi kantsler. Mingi president ainult. Ja nii see läks.
Tegelikult Eesti võiks olla innovatiivne, edumeelne, joosta jälle esirinnas, mitte tukkuda Kadriorus nagu keldrikakand tolmu all ja nii edasi ning meil võiks saada presidendiks tehisaru, kui naturaalset pole, siis olgu kas või tehislik, peaasi, et oleks. On juba hulk riike, mis kiitlevad sellega, et neil ministrid on tehis ja nii. Maksumaksja jaoks on vaid arenduskulu, aga Karise asemel võiks olla suvaline Chat ja pluss siis elekter, et AI-presidendil voolu oleks, selle saavad reformierakondlaste sõbrad ja rahastajad oma veskitega jahvatada või tuulevaiksel ööl kullahinnaga mõnest Taani veganite ja jalgratturite ökogaasijaamast osta ning mingi reformi sõber või sugulane saab veel vahendusest või CEO-töö eest ka kopka omale tasku pista ja nälgivatele-külmetavatele eestlastele pajatada kuidas ökolt nälgida ja külmetada nii, et süsinikujalajälg oleks pisike ja peerus oleks väike CO2 protsent. Seda viimast möla võivad ajada ka mingid MTÜ palgalised poltirukid või ametnikud, kelle tegevust võiks rahastada Brüssel.
Aga nii. Tehnilise poole juurde. Kui meil oleks KarisGPT, siis saaks selle värgi programmeerida nii, et igaüks kuuleks seda, mida tahab. Et ärkad 24. veebruari hommikul üles, lähed KarisGPT-sse, annad täpsed käsud ja siis see genereerib sulle sellise kõne, nagu sa tahad. Käputäis sotse ja kommuniste saaksid tellida endale mingi lesbi jalgratta otsas, kes hüüaks kõik valveloosungid nii, et midagi vahele ei jää, rahvusmeelne eestlane kuuleks kolme isamaalist kõnet, need, kes 1980ndatel olid noored, kuuleksid, et me võidame nii kui nii, mis sest et aknast välja vaadates kõik nii sitt tundub, see on ajutine ja meelepete kõik ja veel.
Ühesõnaga Eesti rahvas võidaks jälle. Tehisintellekt oleks Eesti jaoks targem ka väga maises mõttes: ta ei ole parteikokkulepete produkt ega tagatubades sündinud hädalahendus. Tal pole vaja mandaadi illusiooni, sest tema legitiimsus tuleks avatud algoritmist ja avalikult kontrollitavatest sisenditest. AI ei esindaks iseennast ega oma ringkonda, vaid andmeid. Ja andmed on halastamatud: need näitavad, et Venemaa ei sõdi territooriumi pärast, vaid võimu, kontrolli ja hävitamise nimel. See on muster, mida masin näeb kohe, sest ta on lugenud läbi andmed kümnete sõdade, okupatsioonide ja repressioonitsüklite kohta, aga suvaline Karis takerdub omaenda naiivsusse ja egoismi. AI jagaks lahti, et Moskva “kirik” on lihtsalt tööriist anastamiseks ja orjastamiseks ning usuga pole siin midagi pistmist. Samuti ei ole AI-l hariduslikke juhuslikkusi. Tema väärtus seisneb otsustusprotsessi kvaliteedis. IT-riigis oleks täiesti loogiline, et riigi moraalne ja strateegiline kompass toetub süsteemile, mis suudab siduda majanduse, julgeoleku, demograafia ja rahvusvahelise õiguse üheks tervikuks mitte mingile tinglikule Karisele või Kaljulaiale, Kaljulaidile, Kaljulaidale (?), kel hariduses ilmsed augud. Lõpuks on siin ka vastutuse küsimus. Inimene saab alati öelda, et teda mõisteti valesti. AI puhul jääb igast sammust maha logi. Iga järeldus on jälgitav. Kui masin eksib, saab näidata täpselt, millises reas viga tekkis. Kui inimene eksib, jääb üle vaid vingerdada.“
07. veebruar 2026