Alles see oligi, kui teatud kildkond tõstis Eestis kohutavat kisa: appi, Pariisis on saatan ringi jooksmas, ärge vaadake neid olümpiamänge, see on pornograafia.
Käputäis piiratud eruditsiooni ja silmavaatega tegelasi üritas ajada meie Eesti niigi lõhenenud ühiskonda veelgi rohkem lõhki, sest sport on ju selline asi, mis ühendab sadu tuhandeid eestlasi. Mingid kõhurääkijad solvasid ju ka meie Eestit esindanud tublisid poisse ja tüdrukuid ning nendega ühinesid ka igasugused tõenäoliselt ebatervislike eluviisidega klibusildnikud.
Ühelt poolt maailma ilusaimad, terve keha ja vaimuga sihikindlad inimesed – teiselt poolt usunditesse kapseldunud tegelaste sisin kopitanud ja ämblikuvõrkudes nurkadest. Aga üks parlamendierakond võttis kohe vedu ja korraldas ühe väikese nõiajahi. Mõned skalbid toodigi rumaluse ja fanatismi altarile.
Täna aga ilmus Objektiivis Moskva fašistliku patriarhaadi “advokaadi” VV lugu (no mölemad VV-d on ju Kiire naised, vabandust, Kremli advokaadid) „Tühikargamine Venemaa suunal kahjustab otseselt Eesti rahvuslikke huve“.
No esiteks kes tühikargamisest küll räägiks, aga teemat „vaimulik Vihuri roll EELK-s“ ma siin lahkama ei hakka, seda enam et meie kiriku juhtkond väldib libedaid ja ebameeldivaid personaliteemasid nagu saatanat. Tegelikult kui preester üritab saada arvamusliidriks ja muutub oma isikliku meedia vahendusel sirgjooneliseks poliitpropagandistiks, on see äärmiselt ebaeetiline, kuna ta ju peaks esindama Jumalat, aga mitte omaenda ülbust ja ambitsioone. Aga nagu ütles kunagi välipreester Otto Katz, „varemalt olin ma ülemuste käskida-keelata, nüüd aga teen, mis ise heaks arvan. Ma olen selle asemik, keda pole üldse olemas, ja mängin ise jumalat. Kui ma ei taha mõnele tema pattu andeks anda, siis ei tee ma seda mitte, palugu ta mind või põlvili maas, kuid selliseid leiduks pagana vähe.“
Ei ole selles jumalasulases toda alandlikkust ja austust nende suhtes, kes on meid valitsema pandud, nagu õpetas endine Julk Jüri ehk köster oma endisi hoolealuseid. VV ründab Objektiivis lausa p.resident Karist ennast. Mingu siis juba Kadriorgu megafoni röökima, kuulutagu välja anateemi või kaevaku otse FSB-sse.
Kogu Vihuri loo kasin sisu seisneb selles, et me ei tohi naabruses asuvat fašistlikku riiki mitte kuidagi kritiseerida. Isegi Rooma paavsti võib, aga huilood ei tohi. Ja kui me julgeme öelda, et vähihaigete laste haigla raketiga tulistamine, ukraina tüdrukute grupiviisilised vägistamised, ukrainlaste laste kümnete tuhandete viisi röövimine „denatsifitseerimise“ eesmärgil, kolmas aasta kestvad Ukraina linnade kortermajade pommitamised, mis kõik on Vihuri kaitsealuse Moskva patriarhaadi suurjuhi poolt Jumala nimel õnnistatud, ei ole siiski õige asi, on see Vihuri arvates meie rahvushuvide kahjustamine. Kusjuures otsene.
„Kuidas kujutab Eesti president ette Venemaa juhtkonna vastutusele võtmist?“ küsib preester sarkastiliselt.
No ma ei tea, kui Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on see ettekujutus olemas, siis miks ei võiks seda ettekujutust omada ka selle kohtu eraldivõetud liikmesriigi juht? See on ju lausa meie riigi kohustus, ega me Mongoolia ole. Aga see jutt on ilmalikust võimust – Vihuri palvetagu aga selle eest, et massimõrvar ja sadist saaks kõrgeima karistuse võimult, mida Vihuri nii küsitaval moel esindab, vajudes ise poliitilisse ülbusesse ja maisesse manitsemisse.
„Mismoodi saab väike piiririik Eesti sundida Venemaad seda sõda kaotama ja viia Ukrainat võidule?“ küsib Vihuri irooniliselt.
Oleme NATO koosseisus olev piiririik, nii et Vihuri uurigu kõigepealt, mis asi on NATO. Aga keegi ei keela Vihuril juba täna viimast eesti riigilippu pööningule, nagu ta on Objektiivi ja Uute Uudiste veergudel eestlasi üles kutsunud.
Lilli vene tankide vastuvõtuks on aga sinnasamasse pööningule vara varuda. Kui, siis ehk herbaariumi kujul.
Minge te Vihuri õige… luhtadele! Või siis sinna, kuhu ukrainlased saatsid vene sõjalaeva.
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: Ockbast Müllersonini ehk aga milleks meile seda Eestit üldse vaja?
Ivanov, Te olete saatanast puretud.