Sügist alles aimama hakanud eesti mets ja raba. Selgus, puhtus ja kargus. Karujäljed, tumeda turbaveega ojad, salalikud tihnikuhääled. Ürgne ilu, mis sünnitas kunagi inimese, kes arenes, kasvas, tegi tööd, nägi vaeva – ja temast sirguski lõpuks Eestlane.
Siinkandis on käinud igat sorti vallutajaid, anastajaid, rüüstajaid ja okupante. Eestis marodööritseti viimati 2007. aastal, siis aga õnnestus kurjusele piir panna.
Kuna Eestit ei ole praegu mõtet sõjaliselt rünnata – NATO on siin ja ka saak ei oleks selline, mille nimel tasuks tuumasõjaga riskida – saadetakse meie riiki igasuguseid vaimseid mürke, mis mõjuvad inimeste ajule ja hingele nagu organismile „novitšok“.
Isegi meie parlamendis keeldus totalitaarse sekti esindaja hääletamast Kremli teenri vastu. Sest nendel on ju ühised huvid, sealt pritsib toda Savisaare poolt hinnatud Jakunini pappi.
Kui väike Martin oleks lapsena korralikult füüsikat, keemiat ja bioloogiat õppinud, siis ehk ei oleks ta sattunud Suure Põrsaussi lämmatavasse embusesse. Aga nüüd pole muidugi vahet, mis lipp seal Hermanni kohal lehvib.
Kui EKRE tahab poliitikas jätkata mitte hämara sekti pisikese jooksupoisina, vaid tugeva eesti mehena, siis tuleks ohverdada aknaaluste kogukonnale veel üks liige ja vabanenud koht pesta puhtaks furatsiliiniga, täpselt nagu nõudis Vladimir Žirinovski Punasele väljakule pärast muumia äraviimist. Eestlased, ka konservatiivid, on kaasaegsed valgustatud inimesed, kaua võib veel mängida poliitikas lolli ja ajada olematu saatana saba taga. Ja kui haarataksegi sellest kinni, siis – oh üllatus – on tegemist tuttava kitsehabemega.
Mehed, hakake tööle. Isegi Orban ütleks teile – vähem mögeš, rohkem tegeš.
Iga roju oma koju. Usklikud kirikusse, sektandid oma sekti, eestlastest riigimehed võimu juurde. Nagu ütlevad venelased, ajage need eksortsistidest tühikargajatest kõhurääkijad enda juurest minema suure tolmulapiga. Ja ikka korralikult mööda küüru.
Nii et tolmab.
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: putinism infiltreerub Eestisse ka eesti konservatiivide kaudu
Muidu nii aateline Eesti mees, aga kogu aeg tsiteerib vankasid, nüüd siis Žirinovskit. Selline kahepalgelisus meenutab Põlluaasa ja Madisoni.