Pilt on illustratiivne, kuid tõelähedane
Eile Riigikogu istungil vastas rahandusminister Jürgen Ligi arupärimisele maksutõusude kohta. Umbes pool tunnikest kestis midagi sisulist, siis aga ühtäkki hakkas saalis toimuv meenutama emotsionaalselt ülesköetud feministide miitingut.
Siin mõned väljavõtted – spetsiaalselt lõikasin sisulised osad välja, sest need olid lihtsalt boonused väiklasele arveteklaarimisele. Lugege alljärgnev läbi ja küsige endalt, kas ülimalt hästi tasustatud riigimehed peavad ikka olema sellised väiklased kättemaksuhimulised klatšimoorid?
Martin Helme: „Kõigepealt, arvestades seda, milline see etteaste oli Jürgen Ligil eelmine kord, kui ta puldis oli, ma teeksin ettepaneku, et võiksite vabandada naiskolleegide ees nende misogüünsete märkuste eest. Suur osa neist on siin saalis ka.“
Jürgen Ligi: „Mina ei vabanda selle eest, mis oli eelarve lugemise ajal. Teie peaksite vabandama, et eelarve lugemise ajal tegeldi ettekandja mõnitamisega. Ja sugu ei anna eelist mitte kellelegi, mitte kellelegi õigust laimata, panna sõnu suhu, lihtsalt tänitada. Selle eest ei pea vastaja vabandama, kui ta sellisesse formaati veetakse ja eelarve küsimused jäetakse massiliselt küsimata.“
Anti Poolamets: „Mul on tõesti kahju, et Jürgen Ligi lükkas ülbelt ka selle sõbraliku pakkumise tagasi. Võiksite vabandada naiskolleegide ees. Tuletan meelde, teie väljendus väljendusviisi siin viimasel esinemisel, mida te Moonika Helmele ütlesite, et ma ei viitsi teile otsagi vaadata, te pole ilus ka. Kunagi te mõnitasite kaagutajaks ei kedagi muud kui Euroopa Komisjoni volinikku Kadri Simsonit. See on retsidiivne, noh. Mõelge, et te ise loote seda õhkkonda siin saalis. Nii et mõelge järele.“
Jürgen Ligi: „No nii, teil on ikka kindel tahtmine anda mulle, minu sõnadele kinnitust. Esiteks, ma ei ole Moonikale öelnud, Moonika Helmele, et tema ei ole ilus, vaid see, et kui ta küsib, kõigepealt solvab ja siis hakkab minu vastamise ajal nägusid tegema, see ei ole isegi ilus, ütlesin. See ei ole isegi ilus. Mitte tema, vaid see. Ja vot, nii ei olegi ilus, et sa küsid ja irvitad näkku. See häirib, seda ma mainisin.
Tegelikult justkui tuleks, oleks nagu eelarvedebatt, tegelikult debateeritakse selle üle, kui halb on ettekandja, kui halb inimene on ettekandja. Ja need korduvad süüdistused sellest, kui te räägite vabandamisest, korduvad valetamised, nagu ma oleks Riigikogu nimetanud rumalaks. Kontrollige üle, mitu korda seda öeldi ja mitu korda ütlesin mina. Null korda. Iga kord ma pidin kõigepealt tõrjuma isiklikku laimu, et saada üldse vastama. Selles oli meie debatt. Ja praegu on minemas ju samasse ritta eelarvedebatiga, me justkui debateeriks maksusüsteemist, aga te alustasite ikka minu laimamisega. See oli ilus. Ma ei ole niimoodi öelnud, nagu te väidate. Vaadake üle stenogramm… Tegelikult kuulake. Kuulake mu vastuseid ja ärge otsige iseenda tsitaatidest uusi tsitaate ja ärge laimake ettekandjat. See ei ole… Selle eest ei maksta Riigikogus palka. Teil on kõrge palk. Laimamise eest ei maksta palka. Ei ole nii mõeldud see.“
Helle-Moonika Helme: „Ma nüüd ei teagi, kuidas ennast väljendada, et ma jällegi ei saaks sealt midagi vastu.“
Jürgen Ligi: „Aitäh! Kõigepealt, ma loodan siiski, et see ei üle pingutav teile ei ole jätta vastajale hinnanguid andmata. Selles oli probleem. On väga teretulnud, kui te vastustele annate hinnangut, juhul kui te põhjendate. See ongi debati mõte. Te võite mulle öelda ja tõestada seda argumenteeritult. Aga mina heidan ette seda, et te olete siin teist nädalat andnud hinnanguid vastajale ja laimanud teda selle koha pealt, mida ta on öelnud. Ma ei ole tegelikult neid asju öelnud, midagi ka siin eelkõneleja väitis, teie kohta sealhulgas. Ma ei ole öelnud teie välimuse kohta midagi, ma ütlesin selle (Saalist hõigatakse: “See on vale! See on vale!”) nägude tegemise kohta. No võtke, kontrollige see ka üle! Kuigi see võis mürasse mattuda, ma ei ütle kunagi niimoodi. (Saalist kommenteeritakse pikalt.) Ma ei vasta, ma ei ütle kunagi niimoodi naisterahva kohta …“
Aseesimees Toomas Kivimägi: „Varro, aitab!“
Jürgen Ligi: „… kuna see, mida ma ütlesin, oli see, et see ei ole isegi ilus. (Varro Vooglaid jätkab saalist.) See oli teine asi, te valetate! Ja ma nimetan teid siis valetamiseks. (Varro Vooglaid räägib edasi.) Teie olite üks, härra Vooglaid, kes korduvalt väitis, et ma olen inimesi siin rumalaks nimetanud. Ma ei ole seda kordagi teinud. See oli korduv valetamine. Kui mina ütlesin ühe ettepaneku kohta, et see on rumal, see ei olnud isegi selle inimese ettepanek, vaid see oli öeldud niimoodi, siis pärast hulk vastajaid pöördus selle juurde, kommenteeris, nagu ma oleksin neid nimetanud rumalaks. Jah, teil on kehv tase. See ongi teil kehv tase. Nüüd ma tuletan meelde, mida minu käest küsis, Helle-Moonika Helme. See oli ka eelmise debati probleem, et te kõigepealt laimate, omistate, ja siis loodate vastust. Kui keegi meenutaks, mida…“
Riina Solman: „Ma ütlen teile tagasisideks, et see ei ole debatt, kui küsijal on küsimuse esitamiseks minut ja teie saate siit puldist inimesi sildistada ja nii sõna saada nii pikalt, kui soovite. Anastassia postituse all olete te mind pärast eelmise nädala debatti nimetanud täiesti asja ees, teist taga valevorstiks. Ma kaitsesin sealjuures naiskolleege, sest naisterahvaste tuuseldamine puldist ilma, et nad saaksid enda eest seista, ei ole viisakas ega aus.“
Jürgen Ligi: „ Aitäh! See ei ole ka debatt, kui on üks kümne vastu, kes tegelikult näitavad näpuga, jagavad iseloomustusi ja tegelikult laimavad. See, mille kohta ma “valevorst” kirjutasin, oli sellepärast, et te läksite valevorsti kaitsma. Valevorst vedas eelarvedebati täiesti sohu, hakates minu mingeid intervjuusid, nende paari erinevate küsimuste vastuseid kokku kleepides hakkas süüdistama mind täielikus mõeldamatus jaburuses, et ma oleksin nagu öelnud, et minu palka on kärbitud, sellepärast ma ei jaksa süüa osta. Ja siis kordas seda Martin Helme juba ammu küsitud küsimust, et aga mis tavainimene peaks sööma, justkui see oleks eelarvedebati teema, justkui mina peaksin vastama, mida tavainimene peaks sööma, justkui mina ei oleks tavainimene, kes sööb samu asju.
See on niivõrd labane viis ja kuigi te pidite nägema, et see ei olnud eelarvedebatt, vaid see oli esineja mõnitamine, te ütlesite, et väga vapper. No kuidas saab vapper olla see, kui üks Riigikogu saadik viib debati sohu? See ei ole ju vapruse küsimus, see on väärikuse küsimus. Ei olnud küsimusi eelarve kohta, oli minu isiku kohta, minu laimamisi, ja ma ei ole sellega nõus. Ja sellepärast ma pean nendele sissejuhatustele alati vastama. Kas küsimus ka oli teil, ma küsin veel kord. Te ajate mu kõige … (Saalist öeldakse midagi.) Te ajate mu kõigepealt, õiglustunde panete keema, ja siis seal lõpus nagu oleks mingi küsimus ka. Ma unustan selle ära. Minu õiglustunne ei luba sellist debatti, kus te süüdistate ja laimate kõigepealt. (Riina Solman räägib saalist.) Üks märksõna, ma kuulen seda ilma mikrofonita.“
Martin Helme: „Mu meelest niimoodi ka seda asja siin pidada ei saa, et meil on mingi lilleke puldis, kellel on iga asja kohta kommentaare, kuidas tohib küsida ja mida tohib küsida ja sissejuhatus oli vale ja tema õiglustunne kannatab, ja siis meil on juhataja tooli peal inimene, kes annab igaks juhuks veel kord võimaluse küsida küsimus uuesti, et vaene lillekene puldist saaks vastata.“
Toomas Kivimägi: „Hea kolleeg Martin Helme, “lilleke puldis” on täiesti ebakohane väljend. Siiralt palun sellist väljendit mitte kasutada.“
Jürgen Ligi: „Ma olen kritiseerinud siis, kui näiteks minister nimetab Riigikogu põmmpeadeks ja ajusurnuteks, selle asemel et sekkuda manitsevalt, siis teie endi teine juhataja on hakanud süüdistama Riigikogu, et see on kuidagi selle olukorra tekitanud. Ei, selliseid asju mina endale ei luba. Ei tohiks ka juhataja lubada.“
Rain Epler: „Ma enne küsimuse juurde minekut ütlen, et te ajendasite mind, et minna ja kuulata ikkagi üle see lindistus möödunud nädala istungist. Ja ma olen heatahtlik, ma ütlen, et te eksite, kui te väidate, et te ei öelnud Helle-Moonika Helmele “teie” ja nii edasi. Aga ma olen heatahtlik ja ma ütlen… Et ma ühesõnaga annan soovituse heatahtlikult, et kuulake see ise ka üle ja siis võib-olla teis leidub siiski mehisust, et see vabandamise tee ette võtta.“
Helle-Moonika Helme: „Suur aitäh sõna andmast! Ja ma tänan, et te üritate seda asja siin kuidagigi joone peal hoida. Teiste ministritega ei olegi see teab mis keeruline ja ei ole ka enamasti vajadust. Aga ma tuleksin nende ebakohaste väljendite juurde tagasi. Martin Helmele te tegite märkuse, et ta ütles “lilleke puldis”, pidasite seda ebakohaseks. No hea küll, see on maitse asi. Aga kui lugupeetud ettekandja nimetas, ütles Jüri Ratase valitsuse kohta pornograafia, vot seda te ei märganud. (Ettekandja ja juhataja räägivad omavahel.) Ma siis nagu küsin, kas selline sõna on puldis kohane või on see pigem ebamoraalne. Ma saan aru, et … Ma saan aru, et lugupeetud … (Jutt jätkub.) Kas te kuulate? Ma saan aru, et lugupeetud minister ei suuda märgata kõiki sõnu, mis tal niimoodi võib-olla tulevad voolava jutu käigus, aga stenogrammis on see kindlasti olemas, meie seda kuulsime. Ja selles mõttes, võib-olla see läks ka teilt nagu kõrvust mööda, ma lihtsalt juhin tähelepanu, et kui me paneme need kaalukausile, üks on “lilleke puldis”, või öelda teise valitsuse kohta, et see on pornograafia – kumb siis ebakohasem on? Ma isegi ei tahagi teie käest hinnangut saada, sest ma saan aru, et teil on niigi raske, aga ma lihtsalt pidin selle praegu välja tooma. Aitäh sõna andmast veel kord!“
Toomas Kivimägi: „See oli 20 aastat tagasi, Mart Kadastik oli Postimehe peatoimetaja ja siis ma kutsusin teda maavalitsusse esinema ja siis ta ei saanud aru, mis see probleem on, ja üks lause, mis ta ütles, niimoodi, et kontekst on sama tähtis kui tekst. Ja nüüd see on natukene huumoriga. Ma nägin Mart Kadastikku üks pool aastat tagasi ja tuletasin talle seda lauset meelde ja ta ütles mulle niimoodi, et kontekst on veel tähtsam kui tekst. Võib-olla see oli kalambuur, aga ka antud juhul minu kõrv püüdis kinni, et Jürgen Ligi ütles ühe eelnõu kohta pornograafia. Kui öelda eelnõu kohta pornograafia, siis on see täiesti kohane ja ei ole mitte ebakohane väljend. Selles mõttes kontekst on väga oluline.
Ja see, mis puudutas hea kolleegi Martini väljaütlemist, siis tõepoolest, see on juhataja subjektiivne hinnang, siin tõe kriteerium on kuskil mujal. Aga juhatajana mina seda tõdesin ja see on ka juhataja hinnata. Ja ma ütlen veel kord, ma üliharva püüan sekkuda, ma ei taha anda hinnanguid ega pretendeeri andma hinnanguid, mida Riigikogu liige oma küsimuses esitab või ka vastaja vastab. Ma tõepoolest ei pretendeeri sellele, väga erandlikel juhtudel.“
Varro Vooglaid: „Ma tegelikult tahtsin esitada sisulise küsimuse hoopis teise asja kohta, aga kuna istungi juhataja ei andnud mulle võimalust protseduurilise küsimuse esitamiseks, siis ma kasutan oma küsimust sellesama asja ütlemiseks siin. Vaadake, Jürgen Ligi, te olete täna jäänud täiesti selgelt vahele labase valetamisega. Te ütlesite siin päris mitu korda, et ei ole öelnud midagi sellist, et mis puudutab siis oma naiskolleegide välimuse kommenteerimist ja arvustamist parlamendi puldist. Ma võtsin lahti stenogrammi, vaatasin täiesti selgelt üle. Seal on kirjutatud: “See on totter, te ei ole ilus ka, eks.”
Jürgen Ligi: „See ole ilus.“
Varro Vooglaid: „Olge palun vaikselt, mina räägin praegu. Nüüd, et veenduda, kas stenogrammis on see korrektselt kirjutatud, ma võtsin lahti istungi salvestuse, kõrvaklapiga kuulasin üle selle ja täiesti selgelt, vastuvaidlematult ütlete, et te ei ole ilus ka. Nii et te olete jäänud vahele täiesti selgelt valetamisega. See on fakt, faktide vastu ei saa vaielda. Nüüd minu sõbralik soovitus teile: võtke oma mehisus kokku ja tunnistage, mida te ütlesite, ja vabandage selle eest.“
Jürgen Ligi: „Ma ei kavatse seda omaks võtta. Inimesel võib sõna vääratada, aga minu sõnum oli, et see ei ole ilus, sest ma rääkisin, et see nägude tegemine ei ole ilus. (Saalist räägitakse.) Tol hetkel võisin ma pöörata ennast mikrofonist eemale, …… ka sõna vääratada, aga selge, et ma seda ei ütelnud. (Saalist räägitakse.) Ma ei soovinud, ei, ma ei soovinud seda öelda. See ongi vabandus. (Saalist räägitakse.) Ma ei tea, kuidas see üles kirjutati, ma ei tea, kuidas see salvestus, kui ma nägu ära pöörasin. Ma pöörasin tol hetkel nägu. Aga ma tean täpselt, et see oli mõeldud, et see nägude tegemine ei ole ilus. (Saalist räägitakse.)“
Toomas Kivimägi: „Head kolleegid, tunnustagem ka ministri ülestunnistust, mis ta ütleb, et see ei olnud niimoodi. Mind ka üks kolleeg lubas siin aknast välja visata, pärast selgus, et oli hoopis mingi teine tõlgendus. Oli lindi peal … (Saalist räägitakse.) Lindi peal oli selge lugu, aga mis teha, ju ma kuulsin valesti siis. Vahel juhtub niimoodi.“
Mart Helme: „Jah, no ma siin vestlesin tehniliste töötajatega, või õigemini siis, ütleme niimoodi, Riigikogus töötavate mitterahvasaadikutega vahepeal ja nad olid sügavalt hämmingus. Nad olid sügavalt hämmingus ministri käitumise ja sõnakasutuse ja kõige muu osas. Nii et ei ole siin sugugi ainult EKRE ja nende mingisugused arusaamatud arusaamised, ei ole asi selles.“
Jürgen Ligi: „Kõigepealt, me elame täiesti erinevas inforuumis. Mina olen oma vastamiste eest saanud ka väga palju kiita, kuigi ma tean, et oli mahlakavõitu. Ja igal juhul kontekst loeb. Juhul, kui mu keel tõepoolest vääratas, siis ma kinnitan, et ma ei andnud iseloomustust mitte inimesele, vaid tema nägude tegemisele. See ei ole ilus, oli selle repliigi mõte. Väga arusaadav. Väga arusaadav!“
Anastassia Kovalenko-Kõlvart: „Mul polnud soovi täna meelde tuletada seda, mis eelmisel nädalal toimus, aga kui te vastasite Riina Solmani küsimusele, mille juures teil oli vaja uuesti välja tuua seda, et mina olen valevorst… See oli tsitaat, mida te kasutasite, et valevorste ma pelgan, minu kohta. Ja tõite välja, et teie hinnangul minu küsimus ei olnud riigieelarve kohta, ja kuna ma tsiteerisin intervjuud, mille te ise andsite, mis tsitaadid on kõik saadaval, siis see nüüd tähendab, et selline isiklik solvamine on lubatud. Mina isiklikult, mina ei anna hinnangut teie vastusele, see peaks jääma meesterahva südametunnistusele.“
Jürgen Ligi: „Kõigepealt on äärmiselt ebasiiras, et teie või siis Martin Helme küsite minu käest, et kuidas inimene, kui teie saate, et kuidas inimene. See oli valelik, see, kuidas te mulle omistasite, ühest intervjuust mitu lauset panite kokku ja siis omistasite rumaluse, nagu ma ütleks, et minu … (Hääl saalist.) Jaa, see ongi rumalus, et te panete erinevatele küsimustele vastused kokku. Eriti, kui see on suulises saates, mis on selgelt alati lühikeseks lõigatud, alati, isegi kirjalikud intervjuud on alati lühemaks lõigatud. Aga sellegipoolest, mina ei ole loonud sellist muljet ega püüdnud väita, et mul ei ole midagi süüa, sest minu palka kärbiti. Niimoodi te seda asja esitati, niimoodi te seda esitasite. Ma olen vastanud küsimusele, sisuliselt etteheidetele, pidevalt kõlavatele etteheidetele, nagu ma oleksin, ei teaks, kuidas inimesed elavad. Ma tean väga hästi. Ma olen päriselt vaesust näinud, kogenud, oma peres näinud, oma venna peres näinud, oma õe peres näinud. Te räägite neljast lapsest, meil oli endal neli last. Minu vennal, kes oli noor teadlane, oli neli last, palju vaesemal ajal. See kõik on mulle väga hästi teada. Mingist autost ei ole juttugi olnud. Elasid ka töökohast kaugel. Minu õel kuus last. Intelligendid, literaadid. Ma tean vaesusest väga palju ja olen ka enda, aga see ei tähenda seda, et minu praegune majanduslik seis, mida on intervjuudes ka uuritud, tuleneks kuidagi sellest, et mu palka kärbiti. Selline laim jätke ära. Ja ärge mängige seda krokodilli, kes nõuab minult, et ma igale konkreetsele perele siis ütleks ja nagu ma ei teaks. Vene ajal ei olnud mingeid lastetoetusi. Ometi minu peres ja minu õdedel-vendadel oli palju lapsi. Minu enda kaks last kasvasid, aastal kahekesi ilmusid, kui inflatsioonimäär oli 1000%. Te räägite mingisugustest maksudest. Sissetulekud olid külmutatud, töökohad kadusid ära robinal. Mind ei ole mõtet sellega püüdma tulla. Ja eriti inimestel, kellel on sellised varad selja taga nagu teil. See ei ole siiras küsimus lihtsalt. Te ei taha tegelikult eelarvest teada, kui te sellist juttu ajate. Päriselt ka. Ise teete jällegi sellist, väike muie, eks ole. (Hääl saalist.) Maksutõusud on täiesti pisiasi võrreldes sellega.“
Helle-Moonika Helme: „No istungi juhataja siin vahepeal vahetus, aga ma nägin, et ka teie olite siin saalis, kuulsite kogu seda debatti ja ausalt öeldes, kui ma seda kõike kuulan, mida siin minister üritas selgeks teha, et me kuulsime valesti, siis ausalt öeldes mina sellise inimese vabandust enam mitte iialgi mitte kunagi ei taha vastu võtta, isegi kui ta tuleks ja vabandaks.
Aga ma arvan, et te olite saalis ka siis, kui see debatt või vaidlus või kemplus läkski väga-väga detailseks. Me arutame, kas oli f-täht või oli d-täht, aga ma tulen selle eelmise istungi juurde tagasi. Ja kui minister omistas endale selle, mis ma ütlesin, et me rääkisime fossiilidest ja mina ei öelnud ja seda võite kõik stenogrammist vaadata, mina ei öelnud talle seda, mina ei öelnud seda nimeliselt. Ma ütlesin, et kui ma vaatan, kui ma kusagile suunas vaatan, siis ma rääkisin fossiilkütustest. Minister omistas selle endale ja valas solgiga üle peale seda pikalt nii minu kui kogu minu perekonna. Ja see on kõik stenogrammis olemas. Ausalt öeldes pärast seda kõike, mida ma täna olen siin kuulnud sealt puldist, ma ei taha selle inimese vabandusi kuulda ega näha. Aitäh!“
Anastassia Kovalenko-Kõlvart: „Tahaks istungi juhataja seisukohta. Mul on teist nädalat järjest konkreetsed küsimused perede toimetuleku kohta. Ja ma ei andnud täna, kui ma küsisin oma küsimuse, mingit hinnangut rahandusministri käitumisele, ma lihtsalt konstateerisin fakti, ma ütlesin, et hinnangut ma ei anna, et see jääb rahandusministri südametunnistusele. Aga kui rahandusminister vastas, esimese asjana ta kutsus mind jälle valetajaks, hakkas andma hinnangut minu küsimustele, rääkima absoluutselt kõigest, aga mitte sellest, millest ma küsisin.“
Martin Helme: „Oh jah, seda debatti debatiks nimetada on võib-olla ka pingutus. Mis me siis teada saime? Esiteks me saime teada, et meil võtab rahandusministri töö eest palka inimene, kes ei mõista vabandada, ei mõista oma vigu tunnistada. Lisaks sellele elab ta oma fantaasiamaailmas, kus ainult need faktid, mis talle sobivad, on adekvaatsed või üldse kannatavad mingit kriitikat, kõik teised on kuidagi ekslikud või isegi välja mõeldud… Jürgen Ligi lihtsalt ei saa aru rahandusest, eelarvest ja majandusest. Lihtsalt ei saa aru! Ja kuna ta ei saa aru, kuna ta ei ole võimeline debatti pidama, kuna kõik argumendid, faktid, mis tal nina alla pannakse, on kas rumalad, valed või valesti küsitud siis loomulikult, mis tal üle jääb: sõimama hakkab küsijaid. Mitte midagi muud öelda ei olegi.“
Rain Epler: „Enne selle arupärimise menetluse algust oli mõte võib-olla lõpuks ka nende maksutõusude teemal peatuda, aga jällegi, see tänane debatt oli selline, et on põhjust sellel debatil peatuda veidi teise nurga alt. No Jürgen Ligi ütles täna puldist, et tema ei vabanda. Ma sellel hetkel ei kuulanud nii tähelepanelikult, kas ta ütles, et ta üleüldse kunagi ei vabandagi, sest ta kunagi ei eksi, või ta rääkis konkreetsest kaasusest.
Aga seejärel ta ikkagi juba otseselt valetas, kui ta väitis, et ta pole öelnud isiklikku solvangut kolleeg Helle-Moonika Helme suunas. No see ajendas nii mind ennast kui ka mõnda teist kolleegi siin stenogrammi vaatama, räägin möödunud nädala stenogrammist, ja vaatama üle ka istungi videosalvestust. Ja sealt on väga selgelt kuulda ja näha, et Jürgen Ligi ikkagi väga selgelt esineb isikliku solvanguga kolleegi suunas.
Siis oli Ligil selg vastu seina, tal ei jäänud muud üle, kui argumentatsiooni muuta. Ta ütles, et ta ei mõelnud nii öelda, ta tahtis, mõtles hoopis teist asja öelda, aga kuidagi kukkus nii välja. Sealt edasi muidugi läks asi veel eriti piinlikuks, sest siis tema reformierakondlasest, ma ei tea, sõber, kamraad Kivimägi, kes parasjagu istungit juhatas, kutsus saadikuid üles ministrit tunnustama selle eest, et ta tegelikult ju mõtles head. Lihtsalt sõnatuks võtab selline asi, kui sa siin saalis seda näed… Kui selline inimene tuleb siia, räägib iseendale vastu, solvab saadikuid, siis ma ütleksin, et raske on uskuda tema sõnu küsimuste sisulise poole osas, sest tundub, et ta vastab just parasjagu nii, nagu sellel antud hetkel vajalik on. Ja ma ei tea, millest see tuleneb, kas vanus või konkreetse päeva väsimus, aga ise unustab ka ära, mida ta mõni minut tagasi on rääkinud, ja räägib täiesti rahulikult sellele vastu. Kurb, kui meil käib siin minister, kes täiesti häbenematult valetab ja kes keeldub vabandamast selle eest, kui ta on käitunud ebaviisakalt.“
Jürgen Ligi: „Mina ei tegelenud siin tegelikult süüdistamisega. Süüdistasin halba debati kultuuri, kus tänitati jällegi küsijat, viidi jutt mujale ja tegelikult ei proovitudki vastata minu analüüsidele. Ma toon teile päriselt sõltumatute analüütikute arvamused. Mul endal on tegelikult ka ettevalmistus, et see olla, aga ma rõhutatult viitan sõltumatutele analüütikutele ja ei mõtle midagi välja. Aga siis tuleb jälle EKRE pulti ja räägib siin mingisugustest pseudospetsialistidest justkui minu enda arvamusest. Ei, ma ei esitaks sellist arvamust, kui seda ei toetaks teised eksperdid. Ja nüüd see süüdistus, et ma olen Moonika Helmet inetuks nimetanud. Ma tegelikult, keegi ei saanud siin saalis sedaviisi aru. Ta väitis ka, et ta ei ole mind fossiiliks nimetanud. Ma siis toon need tsitaadid. Praegu otsisin üles. Esimene, kus ta ütles, et ta ei ole fossiiliks nimetanud. “Te ütlesite siin enne, et fossiilidele tuleks tõesti aktsiis kehtestada. Kui ma sinnapoole vaatan, siis ma mõtlen, et äkki tõesti.” Ta vaatas minu poole, mitte oma abikaasa poole. Abikaasa on küll tunduvalt vanem, aga see oli selge kõneleja solvamise katse. Ja nii ei peaks üks saadik alustama oma eelarvedebatti.
Ja lõpuks jällegi see küsimus, mida siin ka üks teine, Keskerakond esitas ja enne seda on ka esitatud: millest nemad peavad siis elama, kas ka konservidest? See on labane. Mina ei pea iga üksikinimese menüüd ette kandma ega ole see kuidagi seotud eelarve küsimusega. Isegi sotsiaalpoliitikaga ei ole, ei ole isegi minu intervjuudega see seotud. Intervjuudes on enamik erinevad küsimused olnud ja nende kokkusidumine ja nendest selliste järelduste tegemine on häbematu olnud. Ja siis see lause – stenogrammis on kirjutatud selgelt vigaselt üles see lause. Te ei tee nägusid, ainult ma ei vaata siis edaspidi. Te ei tee nägusid. See on redigeerimata stenogramm, ma ei ütle nii. Siis järgmine, see on totter või jätkub. Te ei ole ilus ka, eks. See on selge, et see oli öeldud selle nähtuse kohta, nägude tegemise kohta. See ei ole, ma ei ole elu sees öelnud, ma võin käe südamele panna, ma ei ole elu sees öelnud ühelegi naisele ega ühelegi tüdrukule, et on kole või ta ei ole ilus. Ausõna ei ole öelnud. Ei öelnud ka Moonika Helmele. Ma ütlesin selle kohta, et ta vaatab mulle otsa ja küsib mult küsimusi ja siis hakkab nägusid tegema, nautides seda, mida filmitakse ja üles riputatakse. Seda tõenäoliselt, püüdes mind segada. See on minule solvav, seda ma ütlesin. Kui mu keel vääratas ja on õigesti üles kirjutatud, siis see ei tähenda, et ma oleksin mõelnud seda. Ma ei ütle sellist asja. Kordan: tõlgendage seda vabandusena, aga ma ei ütle naisterahvastele sellist asja mitte kunagi.“
Anastassia Kovalenko-Kõlvart: „ Ma olen enam kui kindel, et mind mainiti. Mind püüti ka tsiteerida, ainult et Jürgen Ligi siin räägib, et teda tsiteeritakse valesti, aga ilmselgelt on ka mind valesti tsiteeritud. Nagu näha, rahandusministrit segab opositsioon.“
Ja nii kaks tundi jutti! EV parlamendi istungi sisu: isiklik solvumine ja solvamine, väiklus, kättemaksuhimu, protokollides tuhnimine. Et mis silp seal fraasis oli või vahele jäi. Ebameeldiv Jürgen Ligi ütles ühe fraasi, vastu sai 1000 samaväärset.
See ei olnud mitte konservatiivse opositsiooni töö, vaid feministide sõge mokalaat.
Piinlik.
Ivan Makarov
Praeguse valitsuse juhtisik kasutab siin parlamenti kui oma köögivalamut. Aga parlament püüab pingsalt aru saada, milleks nimelt — kas kukuti või kürvapesu tarvis!?