Ma pöörasin hiljuti lugejate tähelepanu vaimuliku Veiko Vihuri süüdistusele eesti rahva aadressil, nagu eestlased oleksid hullemad kui Putini viies kolonn (Objektiiv – „Veiko Vihuri: Reformierakonna ja sotside valijate kolonnid Eesti kallal“). Kolmandiku eestlastest (reformierakonna ja SDE valijaid) samastati Vihuri poolt putinlaste viienda kolonniga, seega üritati jälle ässitada eestlased eestlaste vastu, nagu tegi Eestit okupeerinud Stalin, sundides eestlasi tapma teisi eestlasi. Märkisin oma vastulauses, et vihurlaste retoorika sarnaneb aina rohkem kremliitide erakonna KOOS juhtide propagandale.
Samas võiks ju rääkida selle Vihuri eestlasi lõhestava ja laimava võrdluse puhul kümnendast käsust „Sina ei tohi anda valetunnistust oma ligimese vastu“, kusjuures nii Lauri Läänemets kui ka iga kolmas VV poolt kolonniseeritud eestlane on ju ometi Vihuri ligimene? Ometi peaks preester nagu karjatatavadki jumalat kartma ja armastama nii, et oma ligimese peale valet ei tunnista, teda ei reeda, keelt ei peksa ega tema kohta laimujutte ei levita, vaid peab ligimese eest kostma, temast head rääkima ja kõik asjad hea poole pöörama.
Meie kirik aga on ammu muutunud kremliitlikuks keelepeksukontoriks.
Siseminister Lauri Läänemets tegi teatavasti valitsusele ettepaneku: kuna Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik (MPEÕK) pole teinud mitte kui midagi oma alluvussuhte lõpetamiseks Kremliga, tuleb täiendada kirikute ja koguduste seadust nii, et see välistaks Eestis tegutseval kirikul, kogudusel, koguduste liidul, kloostril või muul usuühingul suhted mistahes välismaa organisatsiooniga, mis kujutab ohtu avalikule või põhiseaduslikule korrale Eestis, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale või kutsub üles terrorismile või mistahes viisil vägivaldsele käitumisele.
No väga õige ju, et ei tohiks ükski siinne organisatsioon või ühing olla seotud fašistide, terroristide ja sõjakurjategijatega, kes ähvardavad Eestit ja siin elavaid inimesi. Sõltumata sellele, kas poetakse jumala laia selja taha või mitte.
Vastuseks ministri seekord täiesti aja- ja asjakohasele ja Eesti julgeoleku huvidest lähtuvale initsiatiivile, esines Veiko Vihuri oma väljaandes Meie kirik järjekordse promoskoviitliku looga „Relvaga punakomissar sunnib kirikut usuvabadusele“. Selle autor väidab muuhulgas, et Läänemetsa ettepanek „kubiseb demagoogiast ja valeväidetest“.
Tegelikult pole minu arvates Eestis suurimaid demagooge, kui Vihuri ise ja tema teisest usulahust mõttekaaslased, kes on oma ühtselt sültja viharetoorikaga mürgitanud ära juba ka EKRE pooldajate ajud. Mis viib aina kiiremini kunagi mõjuka rahvuskonservatiivide erakonna marginaliseerimiseni ja tõsiseltvõetavuse kaotamiseni.
Mis puutub valeväidetesse, siis Vihuri suu suitseb nii, nagu oleks Pariisi saatan süüdanud oma lõkke tema maos:
„Läänemets… viitas sellele, et Moskva patriarhaat vastandub Läänele. Sellest argumendist paistab minu arvates välja kogu selle kirikuvastase ettevõtmise tegelik motiiv – punaprogressiivse valitsuse sooviks on likvideerida Eestis kirik, mis ei jaga läänelikke väärtusi (nagu progressiivid seda mõistavad) ja mis ei ole valmis alluma globalistlikule kabaalile. Sõda Ukrainas ning eestlaste mure julgeoleku pärast annab praegu hea võimaluse oma tahtmine ühiskonna enamuse toel läbi suruda. Pole kahtlust, et Läänemetsa algatus leiab riigikogus toetust ning peagi saab minister vestlusel MPEÕK juhtidega piltlikult öeldes oma punakomissari püstoli lauale panna.“
See loogika on „tuul puhub sellepärast, et puulehed võbisevad“ vallast. Jah, efektne kõneke mõne ülipolitiseeritud ususekti kõnekoosoleku jaoks popkorni, akrobaatide ja gospelkooriga, kus kallist oopiumit rahvale ei pakutagi kokkuhoiu huvides. Eriti kui arvestada, et Moskva patriarhaat ongi just toosama mauseriga punakomissar, kes tuli Eestisse koos okupatsioonivägedega ja võttis muide üle ka meie siinse Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sakraalsed hooned ja muud kirikuvarad. Vihuri võiks vahelduseks EV ajalooga tutvuda, kasvõi Kultuuri ja Elu abil. Aga ma ei tahaks siin vaimuliku suhtes liiga nõudlik olla, tema trump on vääramatu usk, mitte faktid. Ometigi just Moskva patriarhaadi Püha Sinod andis 1944. aasta detsembris välja ukaasi lõpetada EAÕK Sinodi tegevus ning luua Tallinna ja Eesti piiskopkonna valitsus. Moskoviidid said ka kogu õigeusklike eestlaste kirikuvara endale. Õigusvastaselt represseeritud eestlased said oma majad tagasi, aga Moskva patriarhaat ikka veel kasutab eestlastelt riisutud vara. Kaua võib?
Kas Vihuri tahabki nende okupantide toetaja olla ja isegi nende moodi välja näha? Vassimine valitsuse väite teemal, et Moskva patriathaat on läänevastane, rikub hiilivalt kümnendat käsku. Guugeldagu siis jumala abiga!
Moskva patriarhaat vastandub ju Läänele genotsiidisõja õigustamise ja toetamiseni välja.
Venemaa patriarh Kirill:
„Venemaa seisab vastu Lääne paganlusele ja peab oma ülesandeks maailma päästmist saatana valitsemisest.“ Pariisi saatana vääriline iba.
„Venemaal ja Läänel pole ühiseid väärtusi.“ On ikka küll.
„Lääs on antikristus, kes kehastab kurjust, mille eest Venemaa peab ennast kaitsma.“ See on nagu vägistaja tunnistus kohtus, kui mees ütleb, et kuri naine ise tuli talle kallale.
„Lääs peab võitlust kristluse vastu, väljaarvatud Poola ja Ungari.“ See on küll viga, et ordolurjust ja Orbanit nimeliselt ei mainitud.
„Euroopa maja aina rohkem meenutab ülevärvitud surnukirstu, kus väliselt tundub ilus, seest on aga täis konte ja igasugust rooja.“
Ja nii edasi. See viimane pärl pärineb KGB töötaja Gundjajevi (Kirill) Rahvusvahelistelt hariduslikelt jõululugemistelt Venemaa Föderatsiooni nõukogus. Ehk merry christmas, you filthy animal!
Äkki oleks EELK-l viimane aeg avalikult eitada seotust „Meie kiriku“ väljaandega, nagu konsistooriumi ametlik esindaja tegigi isiklikus kirjas minule. Sest eestlased näevad ju pealkirja ja arvavad: ahhaa, meie kirik on ju EELK, see on järelikult nende häälekandja, nii et peapiiskop Viilma on ka Kirilli pooldaja. Muide, selle vea tegi hiljuti ka üks tuntud ja haritud eesti ajakirjanik.
Meile üritatakse kuvada asja nii, nagu oleks nende käputäie objektivistlike ja našakirikulistlike verbaalselt üliagressiivsete usutegelaste näol tegemist mingisuguste kristlike intellektuaalidega. Tegelikult on nad grafomaanidest moskoviidid, kes ei viitsi ennast isegi nende poolt kategoorilises vormis käsitletavate küsimustega korralikult kurssi viia, lõhestamas eestlasi, kuni riigilipu mahavõtmiseni ja eestlaste kolmandikulise kolonni arvamiseni ja demoniseerimiseni välja.
Kui ei saa enam teha vahet kahe VV retoorikal ja nende kolmel „konservatiivsel“ väljaandel (üks nendest on lausa maksumaksja rahakoti peal), tuleb meelde rumala telesaate veel lollim saatenimi „Su nägu kõlab tuttavalt“.
Ivan Makarov
“Miks Vihurit mõtteroimade eest ei karistata?” “Miks kristlased oma religiooni—mille peale ma avalikult irvitan—igat punkti minu rõõmuks peensusteni ei täida?” “Miks ei kohtle Vooglaid—kelle laste jäämata abordi kohta lauldi ‘Kolmeraudses’—eesti shitlibe nagu lihaseid vendi?” Rõõm näha, et seekord hakkas ajalugu ‘40. aastal. “Eesti õigeusklikud” kasvasid lihtsalt maa seest välja ja hakkasid katedraale ehitama, mille kurjad “moskoviidid” siis ära võtsid. Mis probleem Nevski katedraaliga on sel juhul? Heade “eesti õigeusklike” poolt ehitatud ju? Autoril soovitan toiduvärvi süüa, et ka iste sinimustvalgeks muutuks. Hea vastupanu kurjadele “moskoviitidest grafomaanidele.”
Mul ei ole vaja ennast värvida, olen nagu olen. Vikaarpiiskop Platonist ja ta märtrisurmast 1919. aastal ma tõesti ei kirjutanud, aga see ei puutu loo teemasse. Oma loos viitasin ma ajaloolistele faktidele, mis on isegi vikipeedias olemas. Kui Teid need ei kõneta, siis polegi midagi parata – nagu ütlevad venelased, “togda živi urodom”. Moskva patriarhaat tuli Eestisse tankidega ja käitus röövokupandina. On lõpuks saabunud aeg – ja selleks kulus tervelt 30 aastat – lõpetada ka see okupatsiooniliik. Kogu lugu. Mina olen antud küsimuses oma ehk eesti riigi poolel, VV on Kremli poolel, nagu ikka. Aga kuna ta on veel piiratum kui Kirill, on tema lapsikuid väiteid isegi igav ümber lükata. Aga vahel peab.