Riigikogus kulub aina rohkem aega saadikute solvumiste lahendamisele. Euroopas käib sõda, aga alles hiljuti kulus meie parlamendis mitu tundi väljaselgitamisele, kas minister Jürgen Ligi ütles Helle-Moonika Helmele, et too pole ilus, või ütles ta seda, et teha grimasse, kui sinu enda küsimusele vastatakse, ei ole ilus. Ka Anastassia Kovalenko-Kõlvart muudkui päris, et kas teda nimetati valevorstiks.
Mitu tundi hästi tasustatud karjumist ja tänitamist riigieelarve arutamise asemel!
Nüüd aga tekkis uus probleem – EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid hakkas kahtlustama Riigikogu istungil esinejaid selles, et nad räägivad temast, kuigi tema nime keegi ei maininud. Ma ei saa isegi öelda, et tal põles müts peas, kuna peakattega käis seal viimasel ajal ainult konservatiivide traditsioonilist perepoliitikat hästi illustreeriv Rain Epler. Ma ei näe, et Vooglaiu peas saaks üldse midagi põleda, nii et vana rahvatarkus on antud olukorra kirjeldamisel kasutu.
Aga hinnake stiili.
VV: „Ma tahtsin öelda seda, et kolleeg Alar Lanemani poolt ilmselt see piste oli tehtud minu suunal, kui ta rääkis siin, et ta loodab, et küsimused ei tule leerist, kus ei olda kindlad, kas Pika Hermanni tornis peaks lehvima sinimustvalge lipp. Ma esiteks tahan öelda, et see oli mage ja madal. Sinust, Alar, ootaks enamat. Sa tead väga hästi, et mul ei ole ükskõik, mis värvi lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Ja need, kes on rääkinud vastupidist, on sihilikult moonutanud seda, mida ma tolles saates tahtsin öelda, mille pinnalt see vale liikuma lasti. Ja ma oleks lootnud, et sina sellist asja ei tee. Aga noh, paistab, et Reformierakonnaga liitudes oled uued kombed kiiresti omaks võtnud.“
Aseesimees Arvo Aller: „Minu teada, Varro, sinu nime ei mainitud praegu ettekandes, nii et ma ei saa sulle vastusõnavõtuks võimalust anda. Aga seda saab teha … Ahah, protseduuriline küsimus istungi juhatajale.“
VV: „Jaa, mul on protseduuriline küsimus selles mõttes, et minu teada saab vastusõnavõtu mitte üksnes siis, kui nime mainitakse, vaid ka siis, kui on arusaadav, kellest räägiti. Siin räägiti justkui üheksast saadikust, kes 485 OE puhul hääletasid selle vastu ja et nemad on sellega kollektiivkaitse vastu ja Eesti iseseisvuse vastu ja ma ei tea, mille kõige vastu. Mina tundsin küll ennast siin ära.“
VV: „Sina ise ka, Alar, tuled rääkima siin. Ma loodan, et küsimus ei tule sealt leerist, kus seatakse kahtluse alla, mis lipp peaks Pika Hermanni tornis lehvima. Esiteks, mis see siia üldse puutub, see laimujutt? Mis sa seda üles kisud siin? Kas häbi ei ole? Ma võin sulle vastata: erinevalt sinust mind häirib küll see, et siin majas, selle maja fassaadil ja mujal, lehvivad hoopis muud lipud kui sinimustvalged. Mina tahaksin, et Riigikogu fassaadil lehvivad ainult sinimustvalged lipud ja et Valges saalis on ainult sinimustvalged lipud. See, et sinna muid lippe pannakse, mind häirib, aga sind ei häiri, nii et jäta need jutud heaga endale.
Nüüd, jah, mõtlesin, et kommenteerin mõne sõnaga ka Raimond Kaljulaiu kommentaari, et tõepoolest, kui mainiti siin üheksat Riigikogu liiget, kes hääletasid 485 OE vastu, siis tema tundis ka ära seal Eesti iseseisvuse vastu olevad isikud. Aga jätan selle kommenteerimata. Minul ausalt öeldes oleks õhtul koju minnes ja peeglisse vaadates vastik, kui ma niimoodi käituksin.“
Alar Laneman: „Kuna enam selgemini kedagi mainida ei saa, nagu mainiti mind, siis ma olen kohustatud vastama. Esiteks, see kuulub selle saali juurde, anda hinnanguid, väljendada oma seisukohti, mõista vajadusel ka hukka. Ja kui on selline fraas lendu lastud ütleja poolt, pole midagi parata, tuleb elada sellega, et seda aeg-ajalt meelde tuletatakse…“
Vana ohvitseri poolt hästi öeldud: tuleb vastutada oma sõnade eest, ja see vastutus ei aegu. Venelased veel ütlevad selle kohta, et sõna pole varblane – kui läheb lendu, siis enam kinni ei püüa.
Riigikogu juba muutus kohaks, kus igasuguste konkreetseid isikuid puudutavate sõnade ümber lüüakse vahule lõputuid skandaale. Nüüd aga uus sõna eesti parlamentarismis – konkreetseid isikuid mittemainivate sõnade ümber tõstetakse sellist isikustatud seakisa, et see asendab toda juhatuse poolt mahasurutud obstruktsiooni, mis vahepeal praktiliselt halvas parlamendi tööd.
Kui analüüsida ülalöeldut, siis Alar Laneman oma esinemises Vooglaidit ei maininud, mida kinnitas ka EKRE ridadest valitud Riigikogu aseesimees, Vooglaid aga ütles konkreetselt Lanemani kohta „mage ja madal“.
Kui aga rääkida sellest, et Riigikogu esimehele heideti ette, et too ei kandnud eile istungil lipsu, ja Lauri Hussar oli sunnitud selgitama, et käis enne istungit meditsiinilistel protseduuridel ja sellepärast ei saanud lipsu ette panna tervislikel põhjustel, siis tekkinud olukorda võib nimetada piinlikuks klounaadiks. Seda enam et lipsuteemaline etteheide tuli fraktsiooni ridadest, kus alles hiljutu kanti istungil võõrriigi lipuga nokatsit.
Paraku taotles eesti lipu mahavõtmist Pikalt Hermannilt ka EKRE ametlik häälekandja
Ivan Makarov
05 detsember 2024