Selle asemel et olümpiakomitee residendina tegeleda rahvuskoondiste tarvis pallide ja suuskade sisseostude ning sportlaste järelkasvu eest hoolitsemisega, ilmus Kersti Kaljulaid täiesti ootamatult välja teaduskonverentsil, kus andis aga hagu.
Postimees avaldas täna hilisõhtul loo „Kersti Kaljulaid sarjas konverentsil halastamatult Eesti teadlasi“.
Hämmeldunud kolleegid kirjutavad:
„Rahvusvahelisel konverentsil Eesti teadlasi kliimamuutuste tõsiduse alahindamise pärast hävitavate kriitikanooltega loopinud president Kersti Kaljulaid pani akadeemik Tarmo Soomere muretsema, et endine riigipea tallab maha demokraatia alustalad ja omaenda esiletõstetud väärtushinnangud. Möödunud nädala lõpus toimus Tallinnas Kultuurikatlas rahvusvaheline polaarkonverents, mille ühes vestlusringis osales ka president Kaljulaid. Pikemas mõttelõngas väljendas ta Eesti teadlaste kohta teravat kriitikat, millest Eesti Teaduste Akadeemia presidendi teist ametiaega lõpetav Tarmo Soomere on pehmelt öeldes hämmingus. Kaljulaid leidis, et Eesti teaduskogukond ei ole suutnud inimesteni tuua kliimamuutuste tõsidust. „Eesti teaduskogukond on teinud kurikuulsalt halba tööd meie poliitikute aitamisel kliimamuutuste sõnumi edastamisel meie kodanikele,“ sõnas Kaljulaid vestluspaneelis. Soomere sõnas, et selline rünnak teadlaste vastu on endise riigipea tasemel esmakordne. Eriti kui arvesse võtta Eesti intensiivset ja tulemuslikku teaduse populariseerimist ja kommunikeerimist. „Eesti teaduse populariseerimise võtteid ja teadusnõustamise süsteemi peetakse Euroopa üheks parimaks ja meie kogemusest käiakse regulaarselt õppimas,“ lausus Soomere.“
Kuigi EV Põhiseaduse paragrahv 38 kinnitab, et „Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed,“ ja kommenteeritud väljaandes rõhutatakse, et „akadeemiline vabadus peab tagama, et teadlane lähtuks oma töös teaduslikust metoodikast, mitte poliitilisest, ühiskondlikust, majanduslikust jm välisest survest. Teadustegevuse sisu ja tulemusi ei tohi suunata ühiskondlik-poliitiline kasuarvestus“, ning et riik peaks hoiduma akadeemilisse vabadusse sekkumast, ründas „presidendiks“ tituleeritav endine kontrollpalati ametnik eesti teadlasi, kes tema arvates ebapiisavalt panustavad rohepropagandasse.
Kirjanik ja stsenarist Iosif Aleškovski kirjutas veel 1959. aastal laulu „Seltsimees Stalin, te olete suur teadlane“, mida hiljem laulis kuulsaks Vladimir Võssotski. Seoses Kaljulaidi märatsemisega teaduskonverentsil tuli selle laulu pilkav tekst kohe meelde.
Lähitulevik näitab, kas Kersti Kaljulaid jõuab ka Ramzan Kadõrovi teaduslikule tasemele, kes on Tšetšeenia Vabariigi Teaduste Akadeemia auakadeemik, Venemaa Loodusteaduste Akadeemia auliige, Kaasaegse Humanitaarakadeemia auprofessor, Tšetšeenia Riikliku Ülikooli auprofessor, Kunta-Hadži Kišijevi nimelise Islamiülikooli auprofessor jne.
Kadõroviga on küll selline häda, et tema teaduslikele töödele keegi ei soovi oponeerida. Sest temal on kombeks oponente piinata.
Nii et KK-l on veel arenguruumi.
Ivan Makarov
04. detsember 2024