Täna ilmus Uutes Uudistes riigikogu EKRE fraktsiooni liikme ja ERR-i nõukogu liikme Varro Vooglaiu aus enesepaljastus:
„Võin liialdamata öelda, et nende aastate jooksul, mil olen kõnealusesse organisse kuulunud, pole mitte ühtegi minu sisulistest ettepanekutest reaalselt arvesse võetud.“
See on pretsedent, kus tegelane ise deklareerib oma mõttetust. Asjaosalise siira ülestunnistuse alusel võib liialdamata öelda, et temast kui rahvusringhäälingu (riigimeedia) nõukogu liikmest pole ei „kõnealusel organil“ ega eesti meedial ja ajakirjandusel olnud mitte mingit kasu. Emba-kumba: kas tema „sisulised ettepanekud“ olid võhiklikud ja kasutuskõlbmatud või siis esitas ta neid nõnda segaselt või ultimatiivselt, et teised nõukogu liikmed ei saanud neid toetada. On muidugi alati võimalus väita, et kõik teised on rumalad ja kallutatud tõeliste väärtuste vaenlased, mida riigikogus kogu aeg ka karjutakse, aga VV puhtsüdamlikust ülestunnistusest võib teha praktilist laadi järelduse: nõukogu liige, kes on aastaid kulutanud nõukogus istudes pükse, paugutanud demonstratiivselt ust ja saanud selle eest igakuist prisket rahalist toetust lisaks oma niigi rasvasele riigikoguja palgale, on üks ilmselge kokkuhoiukoht majanduslikult keerulisel ajal.
Mõni töörügajast maamees ütleks, et kui kana ainult kaagutab ja ei mune sealjuures mitte ühtegi muna, siis ei ole ka tark tema peale kallist sööta raisata.
Ivan Makarov
21. jaanuar 2026