Mõned poliitikud arvavad, et rahva mälu on alati poolik ja rahvas peab mäletama vaid seda poolt, mis on propaganda tellijale kasulik.
Parteipropaganda lehkav ja lekkiv lipulaev Uued Uudised tuli täna välja järjekordse halaga „Ebaõiglane automaks hävitab maaelu ja tühjendab maainimeste pangakontosid“, kus on kirjas: „Mootorsõidukimaksu kehtestamine ja sellele järgnenud agressiivne sissenõudmislaine näitavad ilmekalt, kuidas valitsuskoalitsioon on kaotanud igasuguse inimlikkuse ja õiglustunde. Valitsuse tekitatud eelarveauke lapitakse tavaliste inimeste rahakoti arvelt, muutes auto omamise kuriteoks ja selle võla patuks.“
EKRE on kiitnud p.residenti Alar Karist taevani nii siis, kui too blokeeris kahel korral riigikogu seaduseelnõu, mis piiras siinse FSB-kiriku juhtimist otse Kremlist, kui ka nüüd, kui Karis tundis ühtäkki muret valitsuserakondade madala reitingu pärast. Sealjuures apelleeriti pidevalt mingisugusele müstilisele „rahva suurele usaldusele p.residendi vastu“. Aga ei olda elementaarseltki ausad ja ei mainita, et justnimelt Karis andis 09. augustil 2024. a. heakskiidu mootorsõidukimaksu seadusele ja tulumaksuseaduse muutmise seadusele. Kuigi ta oleks võinud ilma igasuguse vaevata lükata selle „rahvavaenuliku“ seaduse kaks korda tagasi ja seejärel pöörduda riigikohtusse, kus seda oleks nii umbes aastakese menetletud.
Kui rahvas tõesti usaldab riigipead, kes kuulutas välja „ebaõiglase automaksu, mis hävitab maaelu ja tühjendab maainimeste kontosid“, siis needsamused p.residendi sellist teguviisi sallivad Eesti elanikud on järelikult oma valdavas enamuses ka automaksu poolt.
Ja veel: kui UU halab „maaelu hävitava ebaõiglase automaksu“ pärast, siis on kasulik teada, et selle retoorika allikateks on kaks korraga maal ja riigikogu rahakraani juures kanda kinnitanud perekonda – ühele kuulub Suure-Lähtru, teisele Kulina mõis. Sellist raha, et need mõisad osta, renoveerida ja üüratuid jooksvaid kulusid tasuda, maainimesed pole uneski näinud. Isegi mõisa elektriarvetele kuluvat raha pole vaesed maakad eluski käes hoidnud. Kord aastas kutsutakse maamatse armuliselt mõisas hobustega ratsutama.
Selliste uusrikaste sihtauditoorium peaks aduma, et kui riigikogu palgal on ühe perekonna neli mõisnikku ja teise perekonna kaks mõisnikku, siis see, et nad karjuvad palga- ja hüvitistekassa juurest lahkumata korruptsioonist ja oma välisreiside vahel kostavad vaeste maameeste eest, on anekdoot. Alles see oli, kui selliseid rikkureid nimetati rahva rõhujateks, kurnajateks ja vereimejateks. Kas eestlaste ettekujutus õiglusest on siis niivõrd muutunud?
„Mõisad põlevad, saksad surevad…“
Ivan Makarov
12. juuli 2026