Eestlased on kultuurirahvas ja uudis nädalalehe Sirp võimaliku tuleviku kohta peaks ju tekitama tugevat vastukaja. Kuid selle teema ülimalt loid kommenteerimine Delfis, kus paljud ka vähem olulised lood koguvad sadu kommentaare, näitab hoopis teistsugust huvitatuse taset.
Milles siis asi? Rahvas on ikka seesama, kes ujutab üle meie rohkete teatrite saale ja ostab ära kõik kallid piletid kontsertidele. Siis on asi ikka Sirbis endas ja täiesti võimalik, et just selles, et Sirp ei ole päris kultuurileht, vaid olulises osas teatud (vasakpoolse) ideoloogia propagandamasin, mille õigest nimest on täiesti teenimatult kõrvale jäetud sõna „vasar“. Ja inimesed ei viitsi selle sisu isegi kommenteerida mitte, sest milleks kritiseerida või kiita ruuporit, kui saab arvustada esmaallikat – poliitikuid, erakondi, ideoloogiaid. Ka räägib märgatav osa Sirbi lugudest sellisest kultuurist, mis ei olegi kultuur. Võib ükskõik kui pikalt ja kleepuvalt kiita lava pealt kusevat „kunstnikku“, kuid kogu värgil on ikka uriini lõhn man.
Delfi tänane lugu kannab pealkirja „Sirp tahab veebisisu eest raha küsida. Peatoimetaja süüdistab ministeeriumi venitamises“ ja sellest selgub, et Kaarel Tarand tahab riiklikule dotatsioonile lisa teenida, kasseerides rahvalt lisatasu, kuigi seesamune rahvas on ju Sirbi eest juba aastaid maksnud, kusjuures maksid ka need maksumaksjad, kes Sirpi ei loe. Kohe trükiti ära mitu ägedat vastulauset, kus õigusega väideti, et kui Sirbi veebisisu muutub tasuliseks, siis seda ei hakka mitte keegi lugema, isegi Maxima Sveta lugusid tema menstruatsioonist, ja eesti rahvas jääb kultuurituks ja unustab ehk õigekirjagi.
Kuigi Delfi kommentaariumis ilmus mitme tunniga kõigest tosin kommentaari, jõudsid tsensorid ka sellest piskust mõned kustutada, nagu näiteks kasutaja Paronüümne oma: „Kas säärase sisu eest peaks tõesti honorari maksma? Jäi Sirpi silmitsedes silma Grigorjeva taaskordne tussijutt… Ehk peakski see tasuline ja ka vanusemüüri taga olema?“
Ehk tuntud naisnilbitseja pikki ümberaugujutte võib küll avaldada ja kiita, aga nende sisu täpselt kokkuvõtvat arvamust mitte. Meie peavoolumeedia tsensorid on ikka vanal heal nõukogude tasemel.
Kui vaadata spetsiaalseid Sirpi tasuta jagavaid kaste Eesti pealinnast meie kultuuri- ja tarkusepealinna ehk Tartusse sõitvas rongis, siis võib märgata, et need on sõidu alguses ja lõpus ühtemoodi pungil. Rahvas ei taha seda väljaannet ka tasuta, seega on kahju nii raisku läinud paberist ja selle nimel hävitatud metsadest kui ka nendest veidrikest, kes maksid pabersirbi eest oma lõunaraha ehk 3.30 eurot ja siis nägid, et leht on ju teiste jaoks tasuta.
Ja asi ei ole selles, et inimesed ei vajaks kultuuri. Ei, eestlased vajavad kultuuri ja oskavad seda hinnata, kuid ilmselgelt oskavad nad eristada kultuuri kultuuritusest ning seetõttu ei soovi lugeda pikki ideologiseerituid ja kantseliidiseid soigumisi nende nähtuste kohta, mis on kultuurist sama kaugel, nagu Sirp omakasupüüdmatust ehk ausast kultuuriajakirjandusest.
Ivan Makarov
07. oktoober 2026