Meeldiv sõnum Uutelt Uudistelt, kust tegelikult algaski Meediavalvur: EKRE häälekandja avaldas täna loo „Ukraina suurtükiväeülem saatis Anti Poolametsale tänukirja“.
Artikkel on pehmelt öeldes kompaktne, kuid seda enam väärib tsiteerimist täies mahus:
„Ukraina abistaja Martin Kliiner Lääne-Virumaalt andis Anti Poolametsale Riigikogus üle Ukraina 26. suurtükiväebrigaadi ülema tänukirja. EKRE fraktsiooni liige riigikogus Anti Poolamets on asutanud MTÜ „Ukraina eest“ ning korraldanud abisaadetisi Ukrainasse. Ta on ka ise käinud abi kohale viimas ja aidanud vabatahtlikuna kuuliveste valmistada. Anti Poolamets on Eesti-Ukraina parlamendirühma liige ning korduvalt poliitilistel visiitidel ning abimissioonidel Ukrainat külastanud. Poolamets rõhutab, et Ukraina sõjapingutuste toetuseks on oluline nii poliitikute, kui vabatahtlike abi. Vabatahtlikud abistajad on need, kes viivad Eesti lipu rindeväeosade juurde, koolide, lasteaedade ja haiglateni, kus abi kõige rohkem vajatakse. Aeg on välja selekteerinud kõige tublimad ja järjekindlamad abistajad, kes ei anna alla ka siis, kui tagasilöögid meele mõruks teevad. Paljud panevad oma elu ohtu. Mitu minu tuttavat abiorganisatsioonidest on napilt raketilöökidest pääsenud, mis näitab nende inimeste kartmatut pühendumust inimeste aitamisele, vaatama kõigile ohtudele. „Täname teid siiralt toetuse ja abi eest Ukraina jaoks raskel ajal. Teie sõbralik abi annab meile meelekindlust, jõudu ja ressursse võitluseks oma kodumaa eest! Aitäh, et Te ei unustanud peamist – teha heategusid ja anda lootust ka meie painajalikul ajal. Teie heateod tulgu Teile sajakordselt tagasi! Soovime Teile tervist, jõudu, ammendamatut energiat, häid mõttekaaslasi ja inimlikku tänu! Ukraina 26nda suurtükiväebrigaadi nimel Kapten Ruslan Laboznjuk“
Kui ma heas usus EKRE-ga liitusin, siis oli see Poolametsade, Mart ja Martin Helme, Põlluaasa, Kaalepi, Reitelmanni ja teiste väärikate rahvuslaste erakond, igati eestimeelne poliitiline organisatsioon, kus ei olnud veel tunda mitte mingit moskoviitlust ega ukrainavastasust. Vsevolod Jürgenson visati kogunisti välja selle eest, et ta nimetas Ukraina presidenti narkomaaniks.
Nüüd kõlavad sellised solvangud EKRE häälekandjas, paljud suurnimed on erakonnast ise lahkunud või pagendatud ning mingid hämarad keskaegsed kujud laimavad nende eesmärke ohustavaid rahvuslasi, avaldavad erakonna juhile ilget survet, ajavad tõsiste nägudega kelbast Pariisis ringi jooksvast saatanast. Mitme kõrgema haridusega Evelin Poolametsa jaoks on see vast kummaline keskkond. UU on muutunud sektilaadse organi meedia pimesoolikaks, ja, mis eriti piinlik, väljaandeks, kus mida ägedam ja julgem artikkel, seda kaduvväiksem on võimalus leida selle all autori nime. Tekkib vägisi paralleel „anonüümsete alkohoolikute“ ja „vilepuhujatega“. Kirjutage siis nende „arvamuslugude“ alla traditsiooniline „heasoovija“ või kasvõi „Jaak Kalju“.
Olen realist ja saan aru, et iseennast marginaalseks ümber lõiganud ja terveid ühiskonnakihte (kultuuritöötajad, spordisõbrad, mitteusklikud, Ukraina toetajad ja muu valdav enamus) solvav erakond võib ju ka enam mitte tõusta, välistades ise koostööd kõigiga, v.a. jedinorosside, Toomi, Kõlvarti ja Tšaplõgini parteiga. Kuid seni kuni EKRE-s on kasvõi mõni Poolametsa tasemega liider, on mingi teoreetiline lootus olemas. Martin Helme on tark terane poliitik, geniaalne väitleja ja sümpaatne inimene, kes ühtäkki valis endale hämarad liitlased, see oleks nagu mingi abielu muumiaga. Keskaegsed maailmavaatelised luulud ja moskoviitlik tigedus ei köida kaasaegseid eestlasi, kes ühe VV väitel on oma enamuses „usuleiged ja venevastased“. Ja jumal tänatud, et on.
Seega tuleb kord küsida endalt: kui me tõesti oleme eesti rahvuslased, miks me siis semmime nendega, kelle jaoks on eestlastest tähtsam ürgse eruditsiooniga eellaste poolt kunagi ammu pilve otsa istutatud fiktsioon ja kõiki teisi riike ja rahvaid põlgav Venemaa unikaalne tsivilisatsioon? Äkki tulebki siis soov väljuda sellest kopitanud keldrist. Vaadake ainult, et see erakonna viimseks sooviks ei osutu.
Aga Anti Poolamets teeb EKRE-le au, lunastades mingil määral retoorikat, mida Riigikogu saalis kuulates hakkab piinlik.
Aitäh, Anti, et aitad ukrainlasi – oled rünnatute ja nõrgemate poolel, nende poolel, kes kaitsevad oma kodu, nagu kunagi tegid eestlased. Hoia ka Martinit – ta ei ole nõrk, kuid kahjuks ei muutu ka tugevamaks, ja mingil hetkel läheb tal ausa inimese toetust vaja.
Ma ei välista, et saabuval aastal mind enam EKRE teema ei köida, seest vaatan ikka tulevikku, kus ei ole kohta möödanikuga laulatatud asjadel.
Ivan Makarov
30. detsember 2024
“Mind ei huvita EKRE üldse. Aga siin on minu n+1. artikkel, mis Martin Helmet keelega kastab ja EKREs marginaalsete kujude esiletõusule loodab.” Kogu kompoti teeb eriti humoorikaks see, et “auväärt” Poolamets on kogu EKRE parlamendifraktsioonist konkurentsitult kõige paranoilisemate vaadete ja kõige hullema track recordiga isik, kes on oma “teisitimõtlemist” hea meelega ka valgetele välismaalastele eksponeerinud. Tüüp jõudis oma hullunud “EUR=Eesti Uus Rubla”-kampaaniaga, mis 2010. aastal euroliidu peadset hävingut ennustas, isegi BBCsse, Reutersisse, WSJsse ja DWsse. Lääneeurooplastele/ameeriklastele pakuti kohalikku külahullu kaeda. Hiljem, kreeka bailouti ajal, juhtis Poolamets kamba poetaguseid Vabakale, kus viimased möödujaid “haisvatest neegritest” pajatanud kõnedega tülitasid. Aga kuna tigeda pilguga kitsehabe jagab Makarovi monomaaniat (ja omab mitme mikrokraadiga naist) on koheselt tegemist uue Churchilliga, kes “muidu tugeva” Martin Helme (siin saidil korduvalt maha kantud) veel tugevamaks teeb. Väga hõrk on ka autori idee, et 99% meedia poolt toetatud Ukraina on mingisugune vähetuntud ja marginaliseeritud kaasus, mille toetamine tohutut moraalset selgust ja julgust nõuab. Kolmandaks on autor nüüd “eesti rahvuslane”—veel loetud
kuud tagasi vastas autor sõbralikule soovitusele, et hakaku ukraina rahvuslaseks, kuna tema sõnul “moskoviitidest” kubisev eestlus ei vea välja, väitega, et oma rahvusliku händikäpi tõttu ei saa ta olla “ei ukraina ega eesti rahvuslane.” Märgiline muutus.
Teil on õigus selles osas, et ma ei ole ei eesti ega ukraina rahvuslane. Kinnitan.
Räägid nagu eeskujulik lauristini koolkonna sotsialist.
palestiina lipp ikka on kontoris seinal?