MEEDIAVALVUR: banaanibensiin

Märkasin täna venekeelses meedias uudist, mille pealkirjas rõõmsalt teatati, et Riigikogu saadik Kalle Grünthal nimetas meie parlamendi istungil Eestit banaanivabariigiks.

Teades, kuidas suurvene alaväärsusekompleksi all kannatavad venemaailmlased üritavad igal võimalusel alandada Eestit riigina, alavääristada meie riiklust, et õigustada uut võimalikku okupatsiooni, kontrollisin üle ja leidsin selle tsitaadi eilse Riigikogu istungi stenogrammist.

Kalle Grünthal ütleski kell 15.06 muuhulgas: „Kas me oleme jõudnud oma Eesti banaanivabariigiga juba sellisesse kohta…“ Mis puhul, pole praegu oluline – kontekstist sõltumata lubas riigikoguja endale solvata meie maad ja sadu tuhandeid inimesi, kes siin elavad ja töötavad.

Kes Kalle Grünthal selline on ja mida ta ise tegi Eesti riigi väärika arengu jaoks? Sakala, 14. oktoober 2023:

„Viljandi- ja Järvamaalt riigikokku valitud EKRE esindaja Kalle Grünthal tankis kevadel ja suvel bensiini ja diislikütust sellise koguse, et see hämmastaks ka hobust. Nagu Äripäev nädala alguses avalikkuse ette tõi, võttis Grünthal riigikogu liikme töösõitudeks mõeldud tanklakaardiga aprilli keskpaigast augusti alguseni 3234 liitrit kütust, peamiselt diislikütust, millest piisab tema Jeep Cherokeega 46 200 kilomeetri läbimiseks ehk ekvaatorikohalt ümber maakera sõitmiseks ja veel otsaks Vahemere äärde. Neljapäeval lisas Eesti Ekspress sellele teadmise, et mõnest tankimisest vaid minuteid hiljem esitas Grünthal riigikogu suures saalis küsimusi ega oleks kuidagi lähimast bensiinijaamast sinna jõudnud.“

See, et Grünthal käitus nii, nagu käitukski võib-olla mõne banaanivabariigi põhjakihist asukas, ei tähenda, et Grünthali asukohamaa ehk Eesti oleks sellepärast banaanivabariik.

Pärast sellist häbi pidas see Riigikogu liige võimalikuks jääda veel mitmeks aastaks riigikoguja palgale ja kuluhüvitisele, ehk ausate tööinimeste ülalpidamisele. Saab vahepeal ka pulli teha – naisterahva ette mikrofoni juurde trügida ja Eestit banaanivabariigiks sõimata.

Ivan Makarov

21. jaanuar 2025

1 thought on “MEEDIAVALVUR: banaanibensiin”

  1. Eestlasel (ka venelasel vist) on argimõistuslikult pinnapealne kujutlus banaanivanariigist kui sellosest. Tolle meie jaoks ilmselt ähmase terminiga kirjeldati oma aja ja ruumi kontekstis väga positiivset olukorda.

    Ja nimelt ülemaalise võrgustiku ja (tulemuslikkuse poolest ka) tähtsusega tööandjat, kes tagas oma arvukaile töövõtjaile sotsiaalse turvalisuse, täites ses osas (reeglina autoritaarse valitsusvõimuga) riigi lünki.

    Sellise banaanikompanii töötaja sai peale töötasu tõenäoselt ka eluaseme, oma lastele tagat tasuta koha põhikoolis, võimaluse veeta aega firma puhkekodus ja tööea järel vajaduse korral firma endisile töötajaile loodud vanurite ja invaliidide hooldekodus.

    Noid viimatisi võimalusi pakkus nt The United Fruit Company noores Panama vabariigis XIX saj lõpul ja XX saj esimese poolel. Vastavad asutised rajati Toro (Härja) saarestikku Coloni külje all. Võib vaatama minna.

    Eestis näitab vähe firmasid mingitki huvi sellise taseme sotsiaalse hoolekande vastu. Maksimum on siinmail tööleveo-busside (levinum) või siis Grossi poeketi töötajaile (haruldaselt) ülemaaliste firmapidude korraldamine.

    Nii et selles osas küll jääme banaanivabariigist kaugele maha. Ega tasu enam üritadagi. Meie läheme teist teed. “Tuusikutega” sovetisotsialismilt “tuulikutega” eurosotsi.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga