Parteiorganis Uued Uudised ilmus lugu „Orban: „Me võtame Brüsseli üle“ – Euroopa poliitikas tulekul kümnendite suurim raputus“. Kardetavasti on see tore pealkiri siiski ebatäpne – õige oleks „Orban: Me võtame Brüsseli üle kolme päevaga“.
Paistab, et (kui kasutada vana vene kõnekäänet) Putini kusi on löönud pähe nii Euroopa kui ka Ameerika mandri suurimatele idiootidele. USA president Donald Trump, kes ka armastab lausuda „Minu hea sõber Vladimir“, on samuti üritanud allutada Iraani kolme päevaga, aga nüüd soovib millegipärast pidada läbirääkimisi ammu purustatud Iraani juhtidega. Iraani armeejuhid isegi arvasid, et Trump on jõudnud juba sellisesse seisundisse, kui ta räägib iseendaga. Reutersi teatel kukkus Trumpi reiting USA-s kolinal kõige madalamale tasemele Trumpi ajaloos, mis on eriti innustav lähenevate vahevalimiste valguses.
Trump aga üritab sellele mitte mõelda ja valutab südant hoopis teistes riikides toimuvate valimiste pärast, sekkudes otseselt Ungari siseasjadesse. Ta on avalikult pöördunud Ungari kodanike poole üleskutsega toetada valimistel Orbanit. USA president on nõnda erutatud, et kasutab oma postituses ohtralt caps lock’i:
„12. aprillil on valimiste päev. Ungari: TULGE JA HÄÄLETAGE VIKTOR ORBANI POOLT. Ta on tõeline sõber, võitleja ja VÕITJA ja tal on minu tingimusteta toetus Ungari peaministriks tagasivalimiseks. OLEN TEMAGA KÕIGIL ETAPPIDEL!“ hüüatas Trump oma pöördumises talle kuuluvas Truth Social võrgustikus. Pöördumine on päris pikk, selle intiimset iseloomu ja üksluiset sisu arvestades ei pea ma võimalikuks seda siin täies mahus avaldada.
Aleksandr Nevzorov, kommenteerides eile õhtul oma 2 miljoni jälgijaga youtube kanalis Ungari välisministri Szijjarto skandaali (tüüp jagas Venemaa sõjakurjategija Lavroviga kõiki Euroopa Liidu kinniste nõupidamiste infot, kusjuures tegi seda lausa online-režiimis), rääkis ka Trumpi suurest sõbrast: „Orban ise on osutunud veel nürimeelsemaks, kui tema diplomaat: ta kohe nimetas sisuliselt normatiivse paljastuse „kallaletungiks Ungarile“, millest teatas täiesti ametlikult ja tegi justiitsministrile ülesandeks tegeleda viivitamatult selle asja uurimisega. Tuleviku ajaloolased kratsivad oma päid vereni, üritades lahendada XXI sajandi suurimat mõistatust: kuidas, mis moel sai maailma poliitikasse XXI sajandil üheaegselt ilmuda selline hulk idioote. Praegu Szijjartot juba lihtsalt ei lubata saali, ta jäi vahele nagu viimane külatola. Ta tegutses Orbani enda vaimus, kes pole ka üldsegi mõttehiiglane – Orban ise paljastab oma sõltuvust Kremlist toorelt, kohatult, igasuguse vajaduseta, ebaesteetiliselt – ja ainult häbistab mõjuagendi seisust. Tõeline mõjuagent peaks ootama sobivat, eredat hetke, et pritsida oma Kremli mürki Euroliidu prinki kehasse, aga tolvan Orban pureb kogu aeg iga väikse asja pärast, pidevalt raisates mürki, tema torujad mürgihambad on tema suus ammu ristirästi ja viltu.“
Aga „Brüssel kolme päevaga“ on hea loosung, seda võiks lähenevatel riigikogu valimisel rakendada oma kampaania ette mõni siinne andunud Orbani sõprade erakond. Mis aga puutub Ungari valimistesse, siis kuna nad toimuvad 12. aprillil, mis on teadupoolest nii N.Liidu kui ka praeguse Venemaa kosmonautikapäev, tekkib ajaloolise mäluga ungarlastel võimalus saata okupantide sabarakk Orban kuu peale.
Ivan Makarov
25. märts 2026
See on nõme komme endale mingitest tipp-poliitikutest iidoleid, kumiire teha. Orban meenutab viimastel aastatel Kaja Kallast tolle peaministriperioodil, ka Tsahknat: reaalseid töövõite ette näidata ammu pole, selle asemel elektoraadile meeldimiseks kõvatamine välispoliitikas.
Orbani välispoliitika aga tuletab meelde Ceaucescut: idabloki liider, kel kangesti oli vaja mis iganes välispoliitilise eripositsiooniga silma paista. Orbani jaoks sai Netanyahust isiklik sõber justnimelt brutaalse Gaza maatasa tegemise ajal, siis lasi Ungaril ÜRO-s Srebrenica genotsiidi tunnistamise vastu hääletada. Faktid on Srebrenica osas ammu sulaselged, vaielda pole midagi. Lisaks muidugi Putini ja Lukašenko ees lipitsemine.
Nüüd Trump ja Iraan: tegelikult on Eestile omamoodi kasulik, et on üks partei, mille juhtivad tegelased tahavad nii kangesti trampistid olla. Aga objektiivselt vaadates on kõiki tahkusid arvesse võttes Trump Valges Majas puht Eesti seisukohast väga halb variant. See on reaalsus. Aga poliitikud ei peagi kõike alati otse välja ütlema.
Analüütikud, erinevalt poliitikutest ei tohiks teha selliseid vigu nagu v.a. P. Espak teeb oma Trumpi ratsionaliseerimistega. Tean ise küll trampistliku elektoraadi meelsust (ja iga gallup kinnitab seda), seega kõik mis Espak on kunagi öelnud (tema oma skeem) USA tegevusest “Hiina-Iraani-Venemaa kurjuse telje vastu” on enesepettus. Möga. Reaalselt ei ole Trumpil mitte miskit Putini vastu, ta isegi ei kinnita ju vastupidist ja mitte vähimatki plaani Putini korralekutsumiseks tal pole.
Eri maailmavaatega poliitikuid on meil igasuguseid, nii peabki demokraatlikus ühiskonnas olema, ent vajaka on meil analüütikutest – analüütik lähtub külmalt faktidest, üldistab neid. Loomulikult pole Rainer Saks, Astrid Kannel, Merli Maigre ega Kristi Raik seega mitte mingid analüütikud ega eksperdid. Ent ka need üksikud konservatiivsed inimesed, kes pretendeerivad analüütiku funktsiooni täitmisele ja samas Trumpi idiotisme välja vabandavad are not worth their salt.
Huumori mõttes soovitan seda nautida: https://x.com/LePapillonBlu2/status/2033959275416949098
jätame praegu onu orbani, auvere korsten lendas õhku, no, kus nüüd on me president, kes lubas leningradile tuumapommi panna, kus on joodik zahoijobi, kus on pihur, vaikus, ausalt peaks putinile koordinaadid andma, et laseksid viimsi ja värska ligi pihkurile, milleks lasta seda, kui ta niikuinii ei tõõta. Ausalt, lasteaed, mitte millegagi nad hakkama ei saa, maalehes ka ei tehta rupskitel ja delikatessidel vahet, mis kuradi riik see on….hullem veel kui põhja korea, seal vähemalt paksmagu, meil kõhna ligi, kes sente veeretab…ühed urkad mõlemad. Õnneks on ka kuuba, seal pole elektrit, õnnega koos, meil veel on, kauaks, seda teab vaid putin.