Usklikud inimesed on kaasaegse ühiskonna võrdväärsed liikmed, kes kasutavad kõiki maiseid hüvesid ja rõõmustavad või kurvastavad koos teistega oma elu üle. Kõik on hea ja armas seni, kuni süvausklik saab mingile ametikohale ja hakkab lahendama tehnilisi ja sotsiaalseid probleeme vastavalt oma koopaaegsele ettekujutusele sellest, kuidas funktsioneerib maailm ja ühiskond. Kui mingi jumalavõimu kuritarvitajast fanaatik jõuab pukki, saame me tulemusena ajatollade inimvihkajaliku režiimi või Moskva genotsiidipatriarhaadist putini koleda malaka.
Igaüks peaks, nähes isegi sellist süütut elunautijat nagu mööda ilmalike söömapidude seiklev EELK peapiiskop, küsima – endalt, sest temalt oleks selle küsimine väga-väga julm – et kui meie juudirabist kristlik jumal on tõesti kõikvõimas, siis miks on maakeral kristlasi vaevalt et neljandik, mis siis teistega ehk enamusega lahti on? Et ei olegi kristlik jumal kõikjal ja kõikvõimas? Lugedes aga kristluse pühakirju, neid juudi muinasjutte, ei saa neid nimetada isegi naiivseteks ja ka armsateks mitte, sest seal sisaldub ikka brutaalseim verejanu, jumal nõuab inimestelt niivõrd ilget genotsiidi ja kutsub tapma naisi ja imikuid kõige koledamal moel, massiliselt ja viimse inimeseni, et piibliga ei tohiks lastele ja nõrganärvilistele lähenedagi.
Osa Eesti elanikest aga eelistab uskuda, et absoluutselt kõik toimub jumala kontrolli all, kes karistab meid meie pattude eest – näiteks tabades meie väikeseid lapsi eriti piinarikka vähi või muu veel hullemagi haigusega või siis lastes meie kortermajade kanalisatsioonil umbe minna. Aga inimesed jooksevad nendel puhkudel ikka paganatest arstide juurde ja kutsuvad välja ateistist torumehi, et holy shit ei segaks jumalale keskendumast. Inimesed paluvad televiisoris, et teised annetaksid nendele raha ülikallite ravimite ostmiseks, kuigi miks ei võiks kõikvõimas jumal ise oma maailma kullavarusid natuke liigutada. Aga ei liiguta lillegi.
Meie kõige primitiivsemad jumalamehikesed ilguvad kestvalt Kaja Kallase „elektrimolekulide“ teemal, ise sealjuures uskudes, et mingi pilvel kaksiratsi istuv taat liigutab elektrone temale omasel mõttejõul. Kogemused on näidanud, et kui mõni selline kahepalgeline usufanaatik asub niiditõmbajaks mõnda poliitilisse erakonda, muutuvad nii selle loomult juhmid liikmed kui ka haritud juhid tigedateks idiootideks, kes arvavad, et jumal tahab üle kõige kuulda nende räuskamist, sõimu ja ähvardusi. Nagu teada, langeb selline partei kohe suurest mängust välja ja mitte ükski teine erakond ei taha nendega tegemist teha. Värskeim näide on Urmas Reinsalu üleolev epistel eilsel riigikogu istungil. Või pigem siiski selline aegluubis ja naudinguga antud kõrvakiil.
Intellektuaalselt piiratud inimestel on olemas oma meedia, mis on viimase kahe aasta jooksul muutunud läbinisti kremlimeelseks ja tsivilisatsioonivastaseks. Selle meedia lipulaevad on Uued Uudised ja Objektiiv – nende vahe seisneb selles, et Objektiiv on vormi poolest viisakas väljaanne, mis on tingitud asjaolust, et selle juht Markus Järvi ongi intelligentne inimene. Uued Uudised on aga aina nilbema väljendusviisiga parteiorgan, mida mingist ajast peale sisustavad nii vormilt kui ka vaimult kasimata tegelased, kelle põhiargument on solvang ja sõimusõna. Seega kui Uutest Uudistest nende praegusel kujul pole mul midagi kobiseda, sest see nähtus on ammu sama igav ja õõvastav, nagu puiloo propaganda, siis Objektiiv väärib kriitikat, mida ka nagu ei viitsiks teha.
Seega vaid üks tsitaat tänasest Objektiivi musterloost „Euroopa Liidust on alati tahetud teha paganlik impeerium“. Objektiivi seni edukaim ja seni ajani kestev projekt koos Uute Uudistega kannab koondnime „saatan Pariisi olümpiamängudel“. Parteilaste nimel on sel teemal võtnud korduvalt oma räpakat sõna ka üks sporti ja sportlasi jälestav antisanitaarse olekuga kirjanik.
Objektiiv aga kirjutab täna: „Euroopa Parlamendi saadiku töö üks suuremaid piinu on “tõlgendavad tantsud”. Arusaamatul väänlemisel on nõidusega pikad ja sügavad seosed läbi ajaloo. Skeptilised eurosaadikud peaksid ainult ette vaatama, et neid ei tabaks kuningas Pentheuse saatus.“
No selleks, et meeseurosaadikuid tabaks Pentheuse saatus, peaksid nad minema üles mägedele ja püüdma seal naisi, mis oleks ju SAPTKi seisukohalt isegi OK. Pentheus tormas mägedesse linna naisi otsima, ent siis nuhtles Dionysos neid hullusega, nii et nad purjuspäi pidasid Pentheust lõviks, tapsid ta ja kiskusid tükkideks. Tüüp on pärit vanakreeka mütoloogiast, seega mida kuradit kasutavad Objektiivi süvakristlased Euroliidu „paganliku impeeriumi“ kottimiseks paganlike tegelaste väidetavaid vempe? Mida te seal kiunute, nagu oleksite ise lõvikonservi söönud – kui Pentheust peeti purjuspäi lõviks ja kisti tükkideks, siis oli ju ka selleks metsluseks teie poolt jumalaks upitatud juudi rabi sanktsioon. Tollesamuse rabi korraldus, kelle verd te regulaarselt joote ja ihu sööte, nagu kannibalid.
Teie ettekujutus Europarlamendi tööst on samuti ajast ja arust. Kutsuge oma stuudiosse Jana Toom, ta räägib teile, kuidas asjad tegelikult on. Ja rääkige ehk ka katoliku (ka õigeusu) vaimulike poolt vägistatud sadadest tuhandetest lastest ning seni ajani seksiorjuses hoitavatest nunnadest, sest kõik (ka teie mõttes paganlus) on ju suhteline. Kus teie jumala silmad olid, kui kirikutes sajandeid lapsi maha väänati? Variserid, bljaad.
Muide, minu kasutatud sõna ei ole ropp ja tähendab vanaslaavi kirikukeeles õigelt teelt eksinud hinge. Ilmselt sobib konteksti vägagi hästi.
Ivan Makarov
12. veebruar 2026