MEEDIAVALVUR: Eesti, õndsate uhhuude supiköök

Kui mina töötasin Tõnis Erilaiu aegses Õhtulehes, siis kõik kolleegid üritasid tolle aja kohta võimalikult kiiresti informeerida lugejaid sellest, mis toimub Eestis ja maailmas, rääkida huvitavatest poliitilistest ja kultuurisündmustest, teaduslikest avastustest, andekatest inimestest. Päris linnahulle ei usutletud. Tänane Õhtuleht aga on ultrakollane kõmuväljaanne, kus avaldatakse enamasti kuulujutte, kajastatakse skandaale ja võõrustatakse uhhuu-tegelasi.

Kolmapäeval 08. aprillil ilmus Õhtulehes lugu „Mind puudutasid plejaadlased ja mu keha hakkas helendama!“ Eesti naine räägib uskumatust kogemusest“. Anu Saagimi „Puuduta mind“ saate külaliseks oli „kosmiliste energiate ühendaja Kadri Nurmeots, kes jagab oma erakordset teekonda – alates lapsepõlve maagiaotsingutest kuni kohtumiseni Plejaadidega.“

Selles teaduse jaoks kahtlemata üliolulises helendamise jutus on siiski natuke vähe informatsiooni – rääkides omaenda helendamisest võiks saatekangelane teaduse huvides täpsustada, kas helendas ainult kest või ka sisu, mis oli ju hõlpsasti tuvastatav defekatsiooni hetkel. Teaduse huvides võiks saatekülaline seda (mõtlen ikka informatsiooni) teistega jagada.

Ja ärgem olgem Kadri Nurme väidete suhtes skeptilised, see jutt helendamisest võib ka tõsi olla – kuid teda kohates ärge kohe tulekustuti järgi ka haarake: meie tingimustes turvaliselt (külmalt) helendavad ka näiteks jaanimardikad, kemoluminestsents esineb veel mitmetel putukatel, seentel, bakteritel, vähilistel ja teistel organismidel, mis on inimese omast muidugi primitiivsemad. Emasel jaanimardikal paiknevad tagakeha tipus helenduselundid, emane istub kusagil nurmel lible otsas paaritumise eesmärgil, helendab ja ootab, millal valgust märganud isane peale lendab.

Aga nautigem Õhtulehe külalise ulmelist häma:

„Täna olen ma intuitiivne teejuht kõigile neile, kes ennast veel otsivad. Kasutan selleks erinevaid meetodeid ja võtteid – mitmed neist on õpitud selles elus ning nii mõnigi on meelde tulnud teistest kehastustest.“

Selge: ühes kehastuses ta helendas, teises oli must auk, kolmandas kilpkondade esivanem kotülosaurus. Aga nautigem edasi:

„Minu kirg on aktiveerida inimesi nii, et nad oleksid ühenduses iseendaga ja elaksid oma parimat võimalikku elu… Minu töö on toetada inimesi nende teel iseendasse ärkamisel. Läbi selle tõuseb nende sagedus ning koos sellega ka kollektiivne sagedus. Inimesed, kes minuga töötavad, tunnevad sügavamat ühendust iseendaga ning hakkavad aina enam mäletama, kes nad on ja mida nad siin maamunal teevad.“

Aga see kõik on juba olnud – iseendasse ärganud nõukogude inimese kollektiivne sagedus tõusis kõige paremini kolhoosides. Ja tahaks isegi vahel küsida, mida kollaste väljaannete toimetajad siin maamunal teevad. Aga kuna küsimus oleks retooriline, siis helendavatelt tegelastelt aktiveerimist ei küsi. Meil kõigil aga ei tasu nii palju kurta oma vaesuse üle – kui jätkub raha kogu selle kollaste uhhuude ja helendavate tegelaste armee ülalpidamiseks, siis järelikult on seda rahakest meil ikka kõvasti ülearu. Varsti läheb kogu see helendav vägi valima ja saame endale veelgi rohkem valgustatud saadikutega riigikogu.

Ivan Makarov

11. aprill 2026