Mõni aeg tagasi kirjutas vaimulik Veiko Vihuri nii Objektiivis kui Uutes Uudistes muuhulgas järgmist:
„Ausalt öeldes on minul kõike seda arvestades juba täiesti ükskõik, mis värvi lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Tegelikult ei tohikski seal lehvida Eesti trikoloor, sest administratiivset üksust, mida Toompealt hallatakse, ei saagi enam nimetada Eesti riigiks… Praegu oleks õigem heisata seal Euroopa Liidu või mõne teise peremehe lipp. Eesti lipud aga viigem pööningule ootama paremaid aegu.“
Isegi praeguses võimus pettumuse kontekstis on see reeturlik jutt. Ukrainas algas massiline riigilippude maharebimine venelaste poolt veel 2014. aastal, nüüd eemaldavad okupandid anastatud alal esimese asjana Ukraina lipu, ja alles siis hakkavad röövima, vägistama ja tapma.
Kuna VV-d on südame ja sõnaga Moskva patriarhaadi siinse võimu, mitte aga eesti lipu kaitsel, ja isegi Riigikogus demonstreeritakse pidevalt moskoviitlust, siis äkki armsa Vene impeeriumi põhimõtted loevad nendele tegelastele?
Venemaa Föderatsiooni Sõjalaevastiku põhikirja paragrahv 621 kuulutab: „Sõjalaevastiku laevad ei langeta vastase ees oma lippu mitte mingisugustel asjaoludel, eelistades hukku alistumisele Isamaa vaenlastele.“
Seda, et keskaegse maailmavaatega tegelased eelistavad Moskva sõjakiriku võimu ja selle säilmetekaste meie riigivõimule ja riigilipule, on juba korduvalt demonstreeritud. Täna aga ilmus Objektiivis järjekordne Vihuri kihutus- ehk ässituslugu „Valitsuse meelest on rahvas Kremli käsilased. Kaua me laseme endale näkku sülitada?“.
No näkku võib sülitada näiteks miljonile oma eesti lipu austajale ja sadadele tuhandetele eesti spordisõpradele, mida rjasades kõhurääkijad on ka korduvalt teinud. Pärast tänase VV loo läbilugemist soovitan uuesti vaadata head eesti filmi „Viimne reliikvia“, see on nagu tablett usupimeduse vastu.
Kuhjates ühte hunnikusse Ligi repliigid, Kaja Kallase valed, Ukraina abistamise („see seltskond kandib meie maksuraha Ukrainasse“), foogtid, kubjased, nõukogude sotsialismi, DJ Läänemetsa ja teised oma kinnisfoobiad, lõpetab autor oma „pudru ja kapsad“ stiilis jutlusekese paatosliku tiraadiga: „Nad jagavad ja valitsevad, nagu võimurid seda alati teinud on, kuni põrkavad vastuseisule, mis ei luba enam sel viisil jätkata. Sirget selga ja kindlat meelt meile kõigile!“
Seda nüüd küll, aga kas inimene läheb valima sirge seljaga või küürus, vahet pole – demokraatia nii toimibki, just eesti inimesed on vabatahtlikult ja terve mõistuse juures olles valinud praeguse võimu. Mulle praegune valitsus ka ei meeldi, aga mingi hoogu läinud külapreestri märatsemine meeldib veel vähem. Sest ma mäletan ajalugu ja tean, kui palju kurja on teinud inimkonnale pime usk ja sama pime viha.
Vihuri ja tema samuti preestritest kaaskond muudkui virisevad ja kihutavad inimesi, kuigi veel Julk-Jüri ütles, et põhiline on ikka alandlikkus. Apelleerivad kogu aeg sellele, et eestlased elavad vaesuses – ja valetavad, nii et saatanlik suits suust. Normaalselt elavad inimesed, aga seda annab möla ja mögaga parandada ning juhtida eestlased tagasi lõhkise küna ette. Nüüd leiti saatan lausa tuugenites. Äkki elekter on ka sarvedega. Objektiivi jaoks on probleemiks isegi Euroopa kosmosekaitse Eestile.
Meie meediapapid levitavad oma propagandat ikka nende poolt kerjusteks kuulutatud inimeste rahakoti kulul, nõudes igal sammul annetusi ja viies läbi suurkorjandusi. Samas kavatseb EELK ehitada päälinna Lennuki, Liivalaia, Lauteri ja Maakri tänava kvartali alale hiigelhoonet – kuni 120 meetrit maapinnast ehk kuni 36 maapealset korrust. Kas selleks, et jõuda jumalale lähemale? Maa-aluseid korruseid on ette nähtud kuni neli – nojah, lähemale põrgule. Hoonesse on ette nähtud kuni 126 korterit ja 182 parkimiskohta.
Mis kuradi pärast tahab meie kirik rikkuda veelgi enam Tallinna palet? Miks tahetakse varjutada päikest, mille kiired ei jõua läbi selle betoonkolaka maapealse karjani? Mis raha eest – kas nende sentide eest, mida te mutikestelt korjate? On EELK mingi miljardeid liigutav pank, superministeerium, hiigelobservatoorium, kopterite baas? On tegemist mingi suurushullustusega?
Aga sellest Vihuri muidugi ei kirjuta. Temaga seoses tuleb meelde juudi päritolu õigeusupapp Georgi Gaponi nimi, mis sai Venemaal apellatiiviks ja tema üritus nimeks „gaponovššina“ (gaponovlus): see vaimulik tegeles samuti rahva ülesässitamisega, provotseerides rahvast ja tekitaski 1905. aasta jaanuaris Sankt-Peterburgis veriseid sündmusi. Kuna ta külastas Olginski vaeslaste kodu, kus ahistas väikseid tüdrukuid, tuues sealt endale ka naise, sattus ta salapolitsei huviorbiiti ja temast sai selle agent. Ta tegeles tolleaegse KaPo poolt sanktsioneeritud provokatiivse kihutustööga, nii et isegi 10 000 inimest koondanud „Sankt-Peterburgi vene tehaste ja vabrikute tööliste kogu“ üks juhte märkis selle kongressi ajal: „Gapon on selline saatan, keda on võimatu katki hammustada, aga me loodame teda peos hoida, ise talle pihku sattumata.“
Papp Gaponi mõju inimestele oli siiski tohutu, ta kontrollis tööliste organisatsiooni kassat ja tahtis koos rahvamassiga Talvepaleed vallutada: „Tuleb ohvreid. Ehitame barrikaadid, lõhume maha relvapoed ja türmi, võtame üle telefoni ja telegraafi, korraldame revolutsiooni! Vennad, ma teid maha ei jäta, suren koos teiega!“ Ja kui 9. jaanuaril, kui Gaponi veetud rahvamassi peatasid Narva värava juures relvastatud sõdurid, hüüdis papp Gapon: „Edasi, seltsimehed – vabadus või surm!“
Kui õnnetute venelaste veri voolama hakkas, viis esseer Pinhas Rutenberg papp Gaponi ohutusse kohta, tõstis väriseva provokaatori jalule, kiiruga lõikas maha tema pikad juuksed, et sõdurid teda ära ei tunneks, ja viis proletaarlasest kirjaniku Maksim Gorki (Peškovi) korterisse. Mõne aja pärast õnnestus tal koos Rutenbergiga põgeneda Itaaliasse, tema poolt ülesköetud vene rahvas aga maksis rohkete eludega. Sealt läkski lahti punane veriste sündmuste jada, mille käigus hävitati miljonid inimesed, korraldati punast terrorit, genotsiidi, näljahäda ja sõdu.
Ma ei usaldaks meie pisikesi papp Gaponisid, nende jaoks on ju inimestest alati tähtsam müütiline olend ehk jumal, inimesed aga – ka eestlased oma sinimustvalgete lipukestega – on ainult materjal, mida saab ära kasutada.
Ivan Makarov
03. veebruar 2025
Järgmisena ootan autorilt, kuidas ta esitab avaliku taotluse oma koduhoovist minimaalsele lubatud kaugusele (3 km) gigantse 300 m mastiga tuuliku paigaldamiseks. Need tagasihoidlikud 100 meetrised, mis siinmail juba paarkümmend aastat töötanud, ei lähe arvesse.
Miks peaksin.
Kui hurjutate näiteks Väike-Maarja eestlasi, kes pole nõus 3 km kaugusele rajatava gigatuulikupargiga. Nende võimsus on suurusjärgu võrra suurem ja vastavalt peaksid nad olema asustatud punktidest ka kaugemal. Saksamaal lubatakse selliseid mölakaid paigaldada 50 km kaugusele rannikumerre ja muidu probleemse inimõiguste kaitsega Hiinas kõrbe.
Ei hurjuta ei Väike-Maarja eestlasi ega Kapa-Kohila katoliiklasi. Aga näiteks pean naeruväärseks, et parlamendierakonna põhisõnum valimisteks on tuugenivastasus, ja sellest erakonnast pungunud samuti Riigikogus esindatud pisierakonna põhisõnum valimisteks on nüüd ka tuugenivastasus. Minu arvates on see koomiline.
3 miljardit rahva taskust kord on – kord pole elektritootmise püstipanekuks ja siis pagan teab, kui palju veel selle kupatuse stabiliseerimiseks ja subsideerimiseks pole väga paljudele koomiline.
Artiklis tuleb välja autori üleüldine raison d’être—manitseda eesti holopikesi ikka tagasihoidlikkusele ja võimutruudusele. “Sitta neist tuulikutest—kas te EESTI LIPPU armastate!?!?” Samuti
lõputu whataboutism—“aga what about EELK kõrghoone?” Sisuliselt on järeldus, et keskenduge ikka põhiliselt opositsionääride personaaliale (v.a. Isamaa ja PP omadele—seal on kõik hästi!), nautige tuulikuid, lehvivat lippu ja kolme toidukorda päevas. Kui valitsus ei meeldi, tuleb vait olla, kätel istuda ja 27. aasta kevadet oodata. Muidu tuleb Venemaa, Putin, ja genotsiid. On humoorikas, kui suurel määral on tegemist peegelpildiga Vene riigitelevisioonis pakutavast (kui sõda ei toeta, valmistuge näljahädaks ja organite müümiseks).
Jumalasulane sekkub poliitikasse ja ässitab eestlasi, provotseerides nad kurjaks ja häbistades oma seisust. Kui läks löömaks, lasi provokaatorist papp Gapon jalga ja jättis tema poolt ülesköetud inimesed surema. Ja EELK kõrghoone ehitamine ajal, kui selle preester kisab kogu aeg, et rõhutud rahvas on vaesunud, on küüniline. Sellest tulebki kirjutada, häbi teil olgu. 120 meetrit kõrge, 36 korrust, 4 keldrikorrust ja parkla paarisajale autole Tallinna südames – ja vaestelt mutikestelt lunitakse annetusi.
Täpselt—kõige suurem albatross eestlaste kaelal 2025 anno Domini on kuri EELK, kes mutikestelt välja mangutud sendikestega pilvelõhkujaid ehitab. Häbi ei ole artikli autoril sellist sitta ajada?
See sõna, mida te siin kasutasite, iseloomustab hästi teie vaimset taset ja mandunud kultuuri. Selle asemel et pealinna pilvelõhkujaid püstitada, ostke parem Sangaste kirikule vihmaveetorud. Alles eile halati kõikjal meedias, et too kirik hingitseb tänu vanainimestelt korjatud sandikopikatele ja ei saa ise kallist plekki osta. Silmakirjateenrid niisugused.