MEEDIAVALVUR: ERR-i jälkus jääb jälkuseks, aga ka donquiljotlus donquiljotluseks

Nagu teada, arutas Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu eile oma koosolekul ETV rõvedat aastavahetuse programmi. Nagu oligi oodata, räägiti must valgeks ja näidatud peenis roosaks tulbiks ja asuti ringkaitsesse. Isegi varem teatud möödalaskmisi tunnistanud asjaosalised loobusid sellest ja muutusid oma õigustustes kaljukindlaks. Tekkib küsimus – miks?

ERRi nõukogu esimees Rein Veidemann, kes pajatas pärast istungit sellest, kuidas tema õiglasesse kommunistlikku hinge ei mahtunud kommunistlik nõukogudeaegne tsensuur, nii et mingil hetkel tema hääl õrnalt murdus ja silma tuli pisike pisar, ütles koosoleku järel Delfile:

„Nõukogu üksmeelselt, välja arvatud liige Varro Vooglaid, jäi seisukohale, et mingit seadust rikutud ei ole.“

See on hämmastav, sest ringhäälingunõukogus on ju teisigi konservatiivsemaid inimesi, kellele samuti hakkas vastu ETV rõvetsemine vana aasta viimasel õhtul. Miks siis nad kõik pöörasid Vooglaiu esindatud täiesti õiglase seisukoha vastu?

Vastus võib peituda selles, miks EKRE sattus just viimase kahe aastaga poliitilisse isolatsiooni, kui sellega ei taha keegi tegemist teha, v.a. Toomi-Tšaplõgini-Kõlvarti keskerakond – ja ainult selleks, et riigikogus vett sogada.

Jah, härra Vooglaiu teatud isikuomadused võivad olla tema isolatsiooni põhjuseks nüüd ka ringhäälingunõukogus. Selle asemel et otsida liitlasi, veenda kolleege, organiseeris ta oma meediate kaudu kirjade tulva ERR-i ja ringhäälingunõukogusse, kus ta ise vegeteerib, ehk ka kirju iseendale. Loomulikult olid paljude emotsionaalselt ülesköetud inimeste läkitused tigedad ja solvavad. Ega härra Vooglaid ometi ei lootnud, et teised asjaosalised hindavad seda muuks kui spämmimiseks ja selle kaudu survestamiseks?

Kas on siis nii raske pöörduda otse kolleegi poole, mitte aga lasta teistel inimestel talle vihakirju kirjutada?

Vooglaid avaldas UU-s loo, kus „lühidalt“, aga samas venivalt ja kaeblikult jutustas koosolekul räägitut – kuidas teda rünnati, kuidas oldi ebaeetilised, kuidas vahepeal tuli „jõuline signaal“ ja nõukogu liikmed muutsid varem avaldatud arvamust:

„Minu suunal sai kuulda omajagu karjumist, nii nõukogu esimehe kui ka juhatuse esimehe poolt. Mõlemad kaotasid enesevalitsuse… Läbi koosoleku käitusid mitmed (kuigi mitte kõik) juhatuse liikmed üleolevalt viisil, justkui oleksid nemad minu ülemused… Seda, et ERR-i kollektiivis paljud inimesed põlgavad mind ja tahaksid minust lahti saada, tean väga hästi“ jne.

Mina, mind, minu, minust… Selline ohvrimentaliteet siis. Aga ka asjasse mittepühendunud inimesele peaks olema selge, et igasuguse nõukogu töö peaks seisnema mitte selles, et üks astub saali ja kõik ülejäänud löövad kohe kulpi. Kolleegidega on vaja suhelda ja arutada, mitte nendele ultimaatumeid esitada. Vooglaid pole ju seal nõukogus ainus inimene, kellele hakkas too jälestusväärne saade vastu, aga ta oskas ka nende kolleegide jaoks teha enda toetamise hästi ebameeldivaks ja lausa võimatuks.

Näen siin Objektiivi „diskussioonisaadete“ tagajärge algaja poliitiku jaoks, kes on harjunud tunde istuma stuudios koos oma inimesega, kes temaga kõiges nõustub, ja lausuma pikki monolooge, mis jäävadki viimase instantsi tõeks. Poliitikas on aga keerulisem, seal on reglement, ajalimiit ja oponendid, kellele ka sõna antakse.

Rõhutan: Vooglaid hindab ETV ekraanil nähtut täiesti adekvaatselt ja tema nördimus on õigustatud. Kui tema tegutsemisviis on alati egotsentriline, ja tema ettekujutus sellest, kuidas funktsioneerib demokraatlik ühiskond, on sama tõene, nagu keskaegsel jesuiidil. Ta on väga nõrk poliitik, kui juba oskab kõikjal sattuda isolatsiooni ja erakonna sinna endaga kaasa tirida. Kusjuures sellest pole lugu, kui Vooglaid on isolatsioonis, nii on kõigile parem, aga tekkib küsimus – mida on ta saavutanud ringhäälingunõukogus, et meil Eestis oleks rohkem austust emade ja laste, eesti rahva suhtes? Läks jälle kõigiga raksu ja nüüd tiražeerib omaenda hingehaavu?

Jah, saime aru, kõik teevad kõike valesti, nii eesti valitsus kui ka Euroopa Liit ja NATO, aga milline on mehe enda tegevuse kasutegur? Või on see kusagil mujal?

Selles mõttes on ERR-i nõukogus juhtunu nagu selline Riigikogus toimuva läbilõige. Äkki hakkaks jauramise asemel tegelema poliitikaga professionaalselt?

Ivan Makarov

22. jaanuar 2025