Kolleeg Suurest meediamajast:
„Homme, 12. oktoobril saab läbi Alar Karise presidendi ametiaeg. Mida sellest
meenutada? Värvitu ja tapeediga mimikreeruva endise teadusbürokraadi
ametiajast on raske leida eredaid sähvatusi, see oli viieastane
brežnevlik tukkumine ja kogu Eesti otsustas koos karumõmmiga tududa.
Võimalik, et ka Karise-aega hakatakse kunagi nostalgiaga meenutama,
nagu Brežnevi aega, kuigi mida sa meenutad? Aga ikka: kellelegi oli
sel ajal viin kangem ja naised ilusamad. Iseenesest paistab Karise
kõrval isegi Arnold Rüütel suure oraatori ja riigimehena ning Toomas
Hendrik Ilves diibi riigifilosoofina. Vaja on teha kokkuvõtteid ja
Eesti armastab edetabeleid, mõtlesin Ivan, et ka meil oleks vaja teha
meenutus Karise tipphetkedest, kui see poliitiline raskekahur mõneks
hetkeks Kadriorus virgus ja lajatas. Muidu teevad kokkuvõtteid Eestis
kintsukaapijad ja müüdavad prostituudid, me sinuga oleme ausad
inimesed olgu ka üks aus meenutus.
Venelasel on loll, eestlasel ahne
2025. aasta jaanuaris rääkis Karis „Presidendi raamatuklubis”
Kreutzwaldi lugudest ja sedastas: Eesti muinasjuttudes lolli ei ole.
Seejärel täpsustas ta, et päris lolli tegelast ta Eesti
muinasjuttudest ei tuvastanud. Vene muinasjuttudes olevat selline
tegelane aga olemas.
Eestlase rahvuslik enesepilt sai suurelt teadlaselt olulise täienduse.
Eestlane on ahne ja ihne, aga vähemalt on tal pea otsas. Naabri kohta
seda muinasjuttude põhjal nii kindlalt öelda ei saa.
Mälupildina süütu, üldistusena iseenesega võrratult enesega rahulolev.
Nagu Kadrioru mõmmik isegi.
Üks kandidaat ja ikka põrub
2021. aasta presidendivalimistel oli Karis ainus kandidaat, kuid
esimeses hääletusvoorus jäi vajalik toetus saamata. Järgmisel päeval
õnnestus ta 72 häälega presidendiks valida.
Eesti suutis korraldada nn. valimised, kus kandidaate oli üks ja
otsustamatust jätkus kaheks päevaks. Tulevane president pidi lihtsalt
seisma keset näitemängu ja ootama, millal lavastajad lõpuks teksti
valmisteevad. Valik oli „Alar või mitte Alar”. Põhjamaised eestlased
ütlesid selle peale „manjaana”, ega president mõni mõis pole…
Lollus polevat kunagi võimule pääsenud
2021. aasta aastalõpuintervjuus meenutas Mirko Ojakivi Karisele,
kuidas ta Lenini-kombel koolilastele vestis kooliõpilasele: „lollus ei
ole ju kunagi võimule pääsenud, muidu me siin poleks”. Karis vastas
meenutusele: „No nii ta vist tõesti on.”
Selle lause peale peaks ajalooõpik riiulist ise imestusest alla kukkuma.
Meie olemasolu tõestab, et inimkond on seni kuidagi hakkama saanud.
Võimulolijate tarkusele üldist kullastandartit Karise poolt välja
kirjutada on väga helde. Aga Karis lähebki Eesti esiametnikuna
ajalukku kui helde ametnike poputaja oma Kadrioru Vatikanis.
Kuulutas 2022 välja sõja võitja
Karis oli aeg-ajalt ka lisaks sellele, et ta oli kõigi maade ja
rahvaste suur teadlane ka suur globaalpoliitika tundja. Septembris
2022 teatas Karis: „Putini otsus välja kuulutada osaline
mobilisatsioon tähendab Putini ühemõttelist tunnistamist: sõjaga
Ukrainasse minnes on ta lüüa saanud.” Karis kuulutas juba aastal 2022
välja ka Vene-Ukraina sõja võitja. Milleks seda vaja oli? Ilmselt oli
see Karise suurim väljakutse viis aastat: istus ja kaevas näpuga ninas
ning katsus välja mõelda, kuidas tema eksistentsi Kadriorus märgataks.
Selleks oli iga piiksatus hea.
Karis sai täiskasvanuks. Rumalad, hoidke eemale.
2025. aasta lõpu intervjuus tuli jutuks Karise postitus, milles ta
teatas: „Olen ühtäkki saanud täiskasvanuks” ja „Ma ei talu enam
rumalate poolt esitatud liigseid nõudmisi”. Karis selgitas, et
tegemist oli erapostituse ja muudetud laenatud mõttega, mille juurde
käis pilt võrevoodist välja pääseda üritavast poisist.
Riigipeal on muidugi õigus väsida, ärrituda ja oma mõtteid jagada. Aga
kui president kirjutab rumalatest ja nende nõudmistest, tekib üsna
loomulik küsimus: kes täpselt sellesse seltskonda kuuluvad? Selgitus
võrevoodist lisas loole veel ühe korruse. Eesti püüdis aru saada
Karise suhtumisest kriitikasse, president rääkis pildist ja laenatud
mõttest. Täiskasvanuks saamine osutus üllatavalt keeruliseks
kommunikatsiooniülesandeks Kristjanitest puretud Kadriorule.
Ministeeriumil napib teadmisi. Aga see ei puuduta töötajaid
2026. aasta aprillis ütles Karis Lääne Elule antud intervjuus ERR-i
vahendusel, et välisministeeriumil napib inimesi, oskusi ja kohati
teadmisi ning jõudu kaugemale vaadata. Järgmisel päeval teatas suur
filosoof: „Ma ei rääkinud nendest diplomaatidest ja ametnikest, kes
täna töötavad ministeeriumis.” Tema sõnul oli küsimus ressurssides.
Teadmiste asukoht muutus hetkega riikliku tasemega mõistatuseks.
Kui asutusel napib oskusi ja teadmisi, kuid jutt ei käi seal
töötavatest inimestest, siis kelle käest neid oodatakse? Kas Islandi
väljaku kardinad peaksid tundma geopoliitikat ja printer panema kokku
strateegia?
Kadrioru mõmmik sõnastas oma geniaalse mõtte nii, et järgmisel päeval
tuli hakata vabandama, et seda ta ikka ei mõelnud. See on päris kehv
tulemus inimesele, kelle ameti üks peamisi tööriistu on sõna.
Karis avab Putinile ukse
2026. aasta veebruaris toetas Karis Euronewsile antud intervjuus
Euroopa erisaadiku määramist Ukraina sõja lõpetamise kõnelusteks.
Esindajal peaks olema „credibility on both sides” ehk usaldusväärsus
mõlemal poolel. Karis leidis ka, et Euroopa oleks pidanud
diplomaatiliste lahenduste otsimisega varem alustama, ning rõhutas
Ukrainaga konsulteerimist. Samas artiklis hoiatas Eesti
välisministeerium Venemaaga suhtlemise taastamise eest, kuni agressori
tegevus ja eesmärgid pole muutunud. Üks riik. Üks artikkel. Kaks
vastupidist suunda ametnikelt.
Euroopa osalemist kõnelustes saab sisuliselt põhjendada. Aga Eesti
president ja Eesti välisministeerium suutsid rahvusvahelisele
välislugejale pakkuda olukorra, kus Eesti välispoliitiline sõnum tuli
vastukäivatest seisukohtadest kokku monteerida.
President tahtis Putinile ust lahti teha. Ministeerium selgitas, miks
seda teha ei tohiks. Kõrvaltvaatajale jäi ülesanne otsustada, kumb
neist Eesti seisukohta esindab.
See võtab edetabeli esikoha, sest kaalul oli rohkem kui veider lause
või Karise halb Facebooki-päev. Riigi välispoliitiline selgus on osa
tema usaldusväärsusest. Kui Karis tahab ametlikku joont muuta, peaks
arutelu jõudma toimuda enne, kui maailm saab lugeda sellest
Euronewsist. Ja mida kurat on selle Putiniga läbi rääkida, kui sa juba
2022 ise ütlesid, et Putin on lüüa saanud?“
11. oktoober 2026