Julgeoleku ekspert Jaanika Merilo teatab oma raportis „Tapeti Ukraina eliitüksuse polkovnik. Venemaa kasutab õigeusukirikut Rootsis NATO järel luuramiseks“, et „õigeusu kirik on paljudes Euroopa riikides Vene luure ja õõnestustegevuse tööriist.“
Võib-olla tuleks selles valguses ettevaatlikumalt suhtuda riigikogu liikme Varro Vooglaiu raevukatesse sõnavõttudesse sõda ja genotsiidi õhutava Moskva patriarhaadi mõjuvõimu põlistamise kasuks Eestis ja ka sellesse, et see tegelane tiirleb Pühtitsa nunnade ümber. Nagu iguumenja ise tunnistas, ületas ta omal ajal Eesti piiri fiktiivse „spravka“ alusel. Seega jääb õhku küsimus, mis „pumaagadega“ on siia saabunud teised kloostri umbkeelsed asukad ja missugune on nende tegelik taust. Ja millest on tingitud selline ebaterve huvi ühe kohaliku meestegelase poolt, see ei paista enam isegi sünnis mitte. Heade kavatsustega mehed peaksid hoidma aupaklikult distantsi.
Kui õigeusukirik on – aga ta on – luureorganisatsioon Rootsis, Ukrainas, Moldovas ja paljudes teistes riikides, oleks veider uskuda, et see ainult Eestis nuhkimisega ei tegele. Ja seda kahemõttelisemas olukorras on siinne „president“, kes viimasel ajal tegutseb vastavalt sissetöötatud šabloonile: riigikogu võtab vastu seaduse – Vooglaid kirjutab kaebekirja „presidendile“ – „president“ tänab kirjaga Vooglaidit – „president“ lükkab seaduse tagasi – kohalik Moskva patriarhaadi allüksus tänab „presidenti“. Kaks korda täpselt sama tsükkel, ja mis põhiline – kõik koomikud on sealjuures ülimalt tõsiste nägudega. Äkki peaks eraldama „presidendi“ kantseleile veel mõne täiendava miljoni sedavõrd kasuliku tegevuse hõlbustamiseks. Kadrioru asukas muudkui poputab Venemaa eriteenistustega seotud organisatsiooni, kes tänutäheks laimab Eestit iga euronurga peal, süüdistades eestlasi lausa „genotsiidis“ ja vaatamata meie „presidendi“ soosingule kaebas Eesti, seega ka EV riigipea (ärge nüüd naerge, „president“ on ilma naljata Eesti riigipea), Euroopa inimõiguste kohtusse.
Kord on „presidendi“ nõunik agent Kristjan, nüüd on presidendi oma Hillar Kohv (kirjasaatja) mingi katoliku usutiiva jünger. See moskoviitlik kankaan Russalka lähistel kisub juba päris „kalinkaks“.
Ivan Makarov
13. juuli 2028
President teeb oma õnneks vahel ka oma tööd, seda juhtub niigi harva. Selle üle kurvastada oleks pehmelt öeldes tobe. Tal on õigus seadusi välja kuulutada või mitte. Õnneks on tal praegu õigusnõunik olemas (kelle nimi ei ole Kohv ega Vooglaid) Häiriv on ka Makarovi semantiliselt eksitav sõnakasutus. ‘Lähistel’ tähendab kuskil‐ei-tea-täpselt-kus. Vene Russalka-nimelise laeva meeskonna huku leinatähisest surmaingli kuju asub presidendi kantseleist täpselt 600m kaugusel, seda on võimalik tuvastada tänu kummagi objekti tõigana selgele asukohale. ‘Kankaan’ on sovetlike ropagandaalitsejate lembesõna, umbes nagu ‘spektaakel’ (vrd mängufilmiga “Kankaan inglise pargis” ja ETA sõnumiga spektaaklist Hirvepargis, mõlemad AD 1987) Sulg sälku!
Ja huumorimeelt sel “Kaljul” ka ei ole, tõsimeeli seletab, mida tähendab “lähistel”. Ma võiksin ju veel väita, et “Kalju” ajud asuvad erinevalt teistest inimestest p.se lähistel, ja see “Kalju” hakkab siis joonlauaga oma seda vahemaad mõõtma, et ei, ei ole lähistel, on täitsa kõrvuti. Kankaan oli minevikus ainult tolle aja kohta ebasündsate liigutustega tants, kuid üsna ammu hakati kasutama ka häbematuse sünonüümina, ka poliitikas. 1980ndatel kasutas üks eesti kriitik nädalalehes Sirp ja vasar mõistet “hermafrodiitne kankaan”, retsenseerides rockooperi “Johnny” esietendust. Johnatan Swifti süžee, Olav Ehala muusika, jutt käis vabadusvõitlusest, naerdi välja ka komparteid, mingil hetkel läks kogu lava sinimustvalgeks. “Leidsin hangelt surnukeha, tillukese lõõritaja. Narrikene, kas sul oli siis nii vara tulla vaja?” Kriitik sirpvasaras oli aga tige ja mürgine, äkki oli seesamune “Kalju” või siis tolle aja “Kalju”?
Oi küll mõnele on kagebee usussekt südamele nii armas, et kohe kuidagi ei taha näha selle kuritegusid. Ei tea kas mõned kodanikud arvavad tõesti, et ka neile avaneb ususektile pugemisega presidendi ja selle kantseleid liikmete kombel ’dõrjevõi tšuhonetsit’ etendades (auklik tšuhnaa/hohol/tšurka – mainitud usussekti liikemetel on kombeks just sellisel kombel üleolevalt ja alandavalt kutsuda kasulike idioote) mingid privileegid. Informatsiooniks: kui valdate vene või inglise keelt külastage putini ideoloogi dugini kodukat. Saate teada, milline saatus eestlasele omal kodumaal on määrataud. Seejuures saavad kasulikud idioodid ehk ajapikendust aga lüükse piltlikult maha sama labidaga, millega mitte pugenud eestlased. Kui arvate, et liialdan, siis sama idioloogi näpunäidete kohaselt oli kavas muuta 40+miljoniline Ukraina rahavas kas venelasteks või planeedilt kaotada. Eestlasi on alla miljoni. Kui kaitsejõudude juhataja Andrus Meriloo räägib vene agressiooni puhul eestlaste evakueerimisest, siis ta ei aja pada ega tee nalja (iseküsimus, kas see üldse tehniliselt teostatav on).
Õigusnõunik on presidendil kummaline. Kagebee ususekti tegevust piirav seadus võtab ‘oma ebainimlikusega’ kantseleil silma veele aga Eesti elanikke maksudega poovad seadused on pea läbilugemata allkirjastatavad.
Lähistel on tõesti umbmäärane nagu ka need ‘täpselt 600 meetrit’. Samas kaasamõtlevale lugejale on viide Russalkale antud kontekstis vägagi arusaadav.
Russalka asukoht on pea kuussada meetrit presidendi lossist Narva mnt./Pirita tee ristmiku kõrval (oleneb kust punktist Lossi alal mõõtma hakata), Tallinna lahe kaldal, kui soovite täpne olla ja autorile ebamäärasust ette heita.
“Julgeoleku ekspert Jaanika Merilo teatab…”
Kust
Jaanika Merilo (ukraina keeles Яніка Бориславівна Мерило, sünninimi Jaanika Mihhalevitš; endine nimi Jaanika Heinsoo; sündinud 16. novembril 1979 Tartus)[1] on Eesti ja Ukraina tehnoloogia- ja ühiskonnategelane, kes on spetsialiseerunud IT-valdkonnale. Eesti ühe aktiivseima Ukrainat toetava organisatsiooni MTÜ Herojam Slava kaasasutaja (vikipeedia)
oma julgeolekualased ekspertiisteadmised omandas, jääb igatahes Vikipeedias tema kohta suht põhjalikult avaldatu põhjal täiesti selgusetuks. Vbl sai Jaaniko Merilo Ukraina ühiskonnategelasena oma julgeoleolekualase väljaõppe mingist Zelenski salajasest väljaõppekeskusest, vbl aga hoopis Eestist, näiteks Kapo raffamaleva suvekursustelt? Viimasel juhul vbl koguni Ivani kaaskursandina?
Aga ei, see viimane variant langeb ära: oleks Merilo-beib ja Ivan otse Kapoga seotud olnd, küllap oleks nad oma eraviisil (?) saadud vastuluurematerjalid sedamaid külma mõistuse ja tulise südamega Kapo puhastesse, kuid raudsetesse kätesse usaldand ja Kuremäe kloostri nunnad istuksid juba vangimajas nigu nunnuksed… Aga Kapo vaikib Kuremäe nunnade poliitilise kuritegevuse ja spoinaaži koha pealt kui haud. Või pigem ajab tagasi koguniste. Et justkui polevat andmeid…
Vahest oleks aeg Kapo ise vastuluureaktivistide Merilo-muti ja Ivani poolt pihtide vahele võtta? Sest kaua võib?
No mis lapsikus see nüüd oli? Merilo ei puutu ju suurt asjasse, tema poolt oli eestikeelne ülevaade, kompilatsioon, millele oli mul mugav viidata, kuna see on avaldatud eesti meedias ja igaüks saab kontrollida. Vene õigeusukirikut süüdistavad spioneerimises täiesti ametlikult Rootsi riigivõimud, sama on ka Kreekas jne. Seda infot on ka Vene allikad täis. Kui on soovi isikutesse süüvida, siis Merilo kuritegelike ukraina sugemete kõrval kirjutage parem, missugune suhe KGB-ga oli Ridigeril ja kuidas on polkovnik Gundjajevi FSB agendinimi.
Muidu oli ikka sõna konservatiiv jutumärkides, nüüd on ka sõna president jutumärkides. Ega vist peale Makarovi enda ja Meediamaja siin maal ühtki ausat inimest jäänud polegi?
President Karis on legitiimselt valitud, vähemalt oma esinemismaneeri poolest kordades soliidsem kui THI (eriti oma 2. ametiajal), rääkimata süvariigi hüpiknukust Kaljulaiust.
Meie presidendil ongi vähe volitusi, seadusi ei kuuluta ta välja vaid siis, kui juriidilisele analüüsile tuginedes on eeldatavasti tegu põhiseadusega vastuolus oleva seadusega.
Meil on lubatud muhamediusk, kuigi – vastavalt KAPO aastaraamatute andmetele – suureneb järjekindlalt radikaalsete moslemite arv me maal. MPEÕK nimetas end ümber, igati usutav, et nende hulgas on jätkuvalt Putini-meelseid “magajaid”.
Mis puudutab Kalju kommentaari Merilo väidetava julgeolekueksperdi kompetentsi kohta, siis mulle ei torganud ka ukraina wikis muud silma, kui see, et too IT-inimene on olnud nii Ukrainas kui Eestis ministeeriumides selle valdkonna ala eksperdina töötanud, mõni tema publikatsioonidest Google Scholaris seondub kübertõrje küsimustega.