Julgeoleku ekspert Jaanika Merilo teatab oma raportis „Tapeti Ukraina eliitüksuse polkovnik. Venemaa kasutab õigeusukirikut Rootsis NATO järel luuramiseks“, et „õigeusu kirik on paljudes Euroopa riikides Vene luure ja õõnestustegevuse tööriist.“
Võib-olla tuleks selles valguses ettevaatlikumalt suhtuda riigikogu liikme Varro Vooglaiu raevukatesse sõnavõttudesse sõda ja genotsiidi õhutava Moskva patriarhaadi mõjuvõimu põlistamise kasuks Eestis ja ka sellesse, et see tegelane tiirleb Pühtitsa nunnade ümber. Nagu iguumenja ise tunnistas, ületas ta omal ajal Eesti piiri fiktiivse „spravka“ alusel. Seega jääb õhku küsimus, mis „pumaagadega“ on siia saabunud teised kloostri umbkeelsed asukad ja missugune on nende tegelik taust. Ja millest on tingitud selline ebaterve huvi ühe kohaliku meestegelase poolt, see ei paista enam isegi sünnis mitte. Heade kavatsustega mehed peaksid hoidma aupaklikult distantsi.
Kui õigeusukirik on – aga ta on – luureorganisatsioon Rootsis, Ukrainas, Moldovas ja paljudes teistes riikides, oleks veider uskuda, et see ainult Eestis nuhkimisega ei tegele. Ja seda kahemõttelisemas olukorras on siinne „president“, kes viimasel ajal tegutseb vastavalt sissetöötatud šabloonile: riigikogu võtab vastu seaduse – Vooglaid kirjutab kaebekirja „presidendile“ – „president“ tänab kirjaga Vooglaidit – „president“ lükkab seaduse tagasi – kohalik Moskva patriarhaadi allüksus tänab „presidenti“. Kaks korda täpselt sama tsükkel, ja mis põhiline – kõik koomikud on sealjuures ülimalt tõsiste nägudega. Äkki peaks eraldama „presidendi“ kantseleile veel mõne täiendava miljoni sedavõrd kasuliku tegevuse hõlbustamiseks. Kadrioru asukas muudkui poputab Venemaa eriteenistustega seotud organisatsiooni, kes tänutäheks laimab Eestit iga euronurga peal, süüdistades eestlasi lausa „genotsiidis“ ja vaatamata meie „presidendi“ soosingule kaebas Eesti, seega ka EV riigipea (ärge nüüd naerge, „president“ on ilma naljata Eesti riigipea), Euroopa inimõiguste kohtusse.
Kord on „presidendi“ nõunik agent Kristjan, nüüd on presidendi oma Hillar Kohv (kirjasaatja) mingi katoliku usutiiva jünger. See moskoviitlik kankaan Russalka lähistel kisub juba päris „kalinkaks“.
Ivan Makarov
13. juuli 2028
President teeb oma õnneks vahel ka oma tööd, seda juhtub niigi harva. Selle üle kurvastada oleks pehmelt öeldes tobe. Tal on õigus seadusi välja kuulutada või mitte. Õnneks on tal praegu õigusnõunik olemas (kelle nimi ei ole Kohv ega Vooglaid) Häiriv on ka Makarovi semantiliselt eksitav sõnakasutus. ‘Lähistel’ tähendab kuskil‐ei-tea-täpselt-kus. Vene Russalka-nimelise laeva meeskonna huku leinatähisest surmaingli kuju asub presidendi kantseleist täpselt 600m kaugusel, seda on võimalik tuvastada tänu kummagi objekti tõigana selgele asukohale. ‘Kankaan’ on sovetlike ropagandaalitsejate lembesõna, umbes nagu ‘spektaakel’ (vrd mängufilmiga “Kankaan inglise pargis” ja ETA sõnumiga spektaaklist Hirvepargis, mõlemad AD 1987) Sulg sälku!
Ja huumorimeelt sel “Kaljul” ka ei ole, tõsimeeli seletab, mida tähendab “lähistel”. Ma võiksin ju veel väita, et “Kalju” ajud asuvad erinevalt teistest inimestest p.se lähistel, ja see “Kalju” hakkab siis joonlauaga oma seda vahemaad mõõtma, et ei, ei ole lähistel, on täitsa kõrvuti. Kankaan oli minevikus ainult tolle aja kohta ebasündsate liigutustega tants, kuid üsna ammu hakati kasutama ka häbematuse sünonüümina, ka poliitikas. 1980ndatel kasutas üks eesti kriitik nädalalehes Sirp ja vasar mõistet “hermafrodiitne kankaan”, retsenseerides rockooperi “Johnny” esietendust. Johnatan Swifti süžee, Olav Ehala muusika, jutt käis vabadusvõitlusest, naerdi välja ka komparteid, mingil hetkel läks kogu lava sinimustvalgeks. “Leidsin hangelt surnukeha, tillukese lõõritaja. Narrikene, kas sul oli siis nii vara tulla vaja?” Kriitik sirpvasaras oli aga tige ja mürgine, äkki oli seesamune “Kalju” või siis tolle aja “Kalju”?
Oi küll mõnele on kagebee usussekt südamele nii armas, et kohe kuidagi ei taha näha selle kuritegusid. Ei tea kas mõned kodanikud arvavad tõesti, et ka neile avaneb ususektile pugemisega presidendi ja selle kantseleid liikmete kombel ’dõrjevõi tšuhonetsit’ etendades (auklik tšuhnaa/hohol/tšurka – mainitud usussekti liikemetel on kombeks just sellisel kombel üleolevalt ja alandavalt kutsuda kasulike idioote) mingid privileegid. Informatsiooniks: kui valdate vene või inglise keelt külastage putini ideoloogi dugini kodukat. Saate teada, milline saatus eestlasele omal kodumaal on määrataud. Seejuures saavad kasulikud idioodid ehk ajapikendust aga lüükse piltlikult maha sama labidaga, millega mitte pugenud eestlased. Kui arvate, et liialdan, siis sama idioloogi näpunäidete kohaselt oli kavas muuta 40+miljoniline Ukraina rahavas kas venelasteks või planeedilt kaotada. Eestlasi on alla miljoni. Kui kaitsejõudude juhataja Andrus Meriloo räägib vene agressiooni puhul eestlaste evakueerimisest, siis ta ei aja pada ega tee nalja (iseküsimus, kas see üldse tehniliselt teostatav on).
Õigusnõunik on presidendil kummaline. Kagebee ususekti tegevust piirav seadus võtab ‘oma ebainimlikusega’ kantseleil silma veele aga Eesti elanikke maksudega poovad seadused on pea läbilugemata allkirjastatavad.
Lähistel on tõesti umbmäärane nagu ka need ‘täpselt 600 meetrit’. Samas kaasamõtlevale lugejale on viide Russalkale antud kontekstis vägagi arusaadav.
Russalka asukoht on pea kuussada meetrit presidendi lossist Narva mnt./Pirita tee ristmiku kõrval (oleneb kust punktist Lossi alal mõõtma hakata), Tallinna lahe kaldal, kui soovite täpne olla ja autorile ebamäärasust ette heita.
Ja mismoodi see Venemaa suunas klähvimine viimased 2 aastat kõigis 3 Balti meemiriigis meid Vene agressiooni eest päästma peaks?
Kõigi nende aastate jooksul pole teile KORDAGI pähe tulnud, et reaalset jõudu meil endil vähevõitu ja end mingi Vene-vastase frondi liidrirolli seadmine EI suurenda Lääne elektoraadi seas sümpaatiat meie vastu? Üks poolakaski Quoras viitas, et kuidagi kummaliselt tuleb välja: Leedus muudkui pannakse Vene Ohust aga nende põhjanaabril endal reaalseid ettevalmistusi vähevõitu. Keegi teine (poolakad vast?) peaks asja enda kandma võtma…
Teiseks ei oma Dugin ise reaalselt mitte mingit kaalu, seda sumbuuri loetakse seal sama vähe kui Läänes reaalselt loetakse Butleri umbluud. Ent ega vene šovinistid muidugi ei pea baltlasi mitte kellekski, see on tõsi.
Isegi Ukraina lipuga ehit Twitteri kontod heitsid nalja Rinkevicsi ulmelise loba üle: https://www.thesun.co.uk/news/28200160/targets-putin-invasion-ukraine-nato-latvia/ Tadžikistani kavatsevat ka üle võtta. Tea, kas Afganistani ka puuduvad?
Tegemist on ilmselgete ülepakkumistega, mis vaid vähendavad vägagi haavatavate Balti riikide tõsiseltvõetavust.
Mis “klähvimine” Venemaa suunas? Venemaa on fašistlik riik, mis tapab ja vägistab massiliselt lapsi ja naisi, kas ei või sellest rääkida? Tõsiselt? Kui Eestit ka rünnatakse, kas lätlased ei tohiks selle vastu häält tõsta? Piinlik ei ole? Näete õhtul, et tütarlast pekstakse, ja isegi ei “klähvi”? Ja ärge nüüd pisendage Dugini rolli.
“Kui Eestit ka rünnatakse, kas lätlased ei tohiks selle vastu häält tõsta? Piinlik ei ole? Näete õhtul, et tütarlast pekstakse, ja isegi ei “klähvi”?”
Mitte ainult et lätlased peaks häält tõstma, see oleks ka moraalne kohus neil. Sama ka tütarlaste peksmise ja vägistamise korral Läänes nt nn Asian grooming gangide poolt, mille vastu mina olen mõne korra “häält tõstnud” (rohkem polnud vajagi), Teie olete ka. Erinevalt neist “hääletõstjatest”, kes mõistavad hukka AINULT Venemaa sigadused. Silmas pean mitte niivõrd poliitikuid, kuivõrd arvamusliidreid ja muid peavoolumeedia karjäriste ja limukaid.
Lihtsalt mõjub tarbetu rituaalina, kui Balti nomenklatuur ainult Venemaast paneb. Vene agressiooni on hukka mõistnud ka Itaalia. Teine aspekt on see, et 3 väikeriigi positsioneerumine Lääne Vene-poliitika rööpmeseadjatena on enda kaalu ülehindamine. See on kontraproduktiivne. Tegelikult on see kõik paljuski valitseva nomenklatuuri populism.
Näedsa jälle üks kõige teadja välja ilmunud. Äkki on tuua kasvõi üks näide, kus pugemine venemaa ees on kedagigi (sh, Balti maid annekteerimise eest päästnud). Mõni võiks endale vähemalt Eesti lähiajaloo selgeks teha, kui on siia elama sattunud. Pätsi klikk puges nahast välja, et kremlile meeldidida. Igat kremli vihjet võeti käsuna. Tulemuseks saadi läbi Eesti ajaloo suurimad tapatalgud ning reprssiooni (1940. aasta EW populatsioonist kaotati ca’ 20%, eestlaste arv kodumaal ei ole seni ajani taastunud ega ei taastugi) Ainuke võimalus vene agressioonist pääseda on vastu hakata. Nagu seda tegid eestlased Vabadussõjas, soomlased Talvesõjas, ukrainlased praegu. Võibolla territooriume kaotatakse aga jäädakse omal maal peremeheks.
EJ võib ju arvata, et tal õnnestub olukorras, kus Narova (Narva), Revel (Tallinn), Jurjev (Tartu) jt. on põlised vene linnad ning eestlased arusaamatu nähtus Estljandskaja gubernja territooriumil korrata siimkallaste-indrektoomed jt. rediskommunistide edulugu siis ta eksib rängalt. Isegi temasugust (kasulikku) idiooti ei vaja putini venemaa okupandid siia.
EJ võiks jätta Balti riikide tõsiseltvõetavuse enda teada jätta. . Kui tõsiselt olid Balti riigid 1940 aasta juunis veel võetavad, mis? Kusjuures keegi sm. Ždanov lubas vahetult enne juunipööret Pätsi klikile, et EW-ki ei okupeerita.
Putin on pööranud riigi majanduse ning oma holoppide mentaalsuse täielikult sõja ning CCCPi taastamise rööbastele. Seega ta peab sõda igal juhul misiganes suunal jätkama, et holoppide seas enda suhtes meelsust säilitada.
Väide, et duginil ei ole mingit kaalu ei kannata kriitikat. Z-mordori preagune rašistlik iseoloogia on suures osas temalt üle võetud. Just tema kutsus putinit üles hävitama Ukraina tsiviilobjekte ning -elanikkonda, millega putin on ka. eriti intensiivselt tegelema hakanud. Kes ei taha seda märgata ärgu siis märgaku ja arvaku ennast siis tõsiseltvõetavana.
“Julgeoleku ekspert Jaanika Merilo teatab…”
Kust
Jaanika Merilo (ukraina keeles Яніка Бориславівна Мерило, sünninimi Jaanika Mihhalevitš; endine nimi Jaanika Heinsoo; sündinud 16. novembril 1979 Tartus)[1] on Eesti ja Ukraina tehnoloogia- ja ühiskonnategelane, kes on spetsialiseerunud IT-valdkonnale. Eesti ühe aktiivseima Ukrainat toetava organisatsiooni MTÜ Herojam Slava kaasasutaja (vikipeedia)
oma julgeolekualased ekspertiisteadmised omandas, jääb igatahes Vikipeedias tema kohta suht põhjalikult avaldatu põhjal täiesti selgusetuks. Vbl sai Jaaniko Merilo Ukraina ühiskonnategelasena oma julgeoleolekualase väljaõppe mingist Zelenski salajasest väljaõppekeskusest, vbl aga hoopis Eestist, näiteks Kapo raffamaleva suvekursustelt? Viimasel juhul vbl koguni Ivani kaaskursandina?
Aga ei, see viimane variant langeb ära: oleks Merilo-beib ja Ivan otse Kapoga seotud olnd, küllap oleks nad oma eraviisil (?) saadud vastuluurematerjalid sedamaid külma mõistuse ja tulise südamega Kapo puhastesse, kuid raudsetesse kätesse usaldand ja Kuremäe kloostri nunnad istuksid juba vangimajas nigu nunnuksed… Aga Kapo vaikib Kuremäe nunnade poliitilise kuritegevuse ja spoinaaži koha pealt kui haud. Või pigem ajab tagasi koguniste. Et justkui polevat andmeid…
Vahest oleks aeg Kapo ise vastuluureaktivistide Merilo-muti ja Ivani poolt pihtide vahele võtta? Sest kaua võib?
No mis lapsikus see nüüd oli? Merilo ei puutu ju suurt asjasse, tema poolt oli eestikeelne ülevaade, kompilatsioon, millele oli mul mugav viidata, kuna see on avaldatud eesti meedias ja igaüks saab kontrollida. Vene õigeusukirikut süüdistavad spioneerimises täiesti ametlikult Rootsi riigivõimud, sama on ka Kreekas jne. Seda infot on ka Vene allikad täis. Kui on soovi isikutesse süüvida, siis Merilo kuritegelike ukraina sugemete kõrval kirjutage parem, missugune suhe KGB-ga oli Ridigeril ja kuidas on polkovnik Gundjajevi FSB agendinimi.
Muidu oli ikka sõna konservatiiv jutumärkides, nüüd on ka sõna president jutumärkides. Ega vist peale Makarovi enda ja Meediamaja siin maal ühtki ausat inimest jäänud polegi?
President Karis on legitiimselt valitud, vähemalt oma esinemismaneeri poolest kordades soliidsem kui THI (eriti oma 2. ametiajal), rääkimata süvariigi hüpiknukust Kaljulaiust.
Meie presidendil ongi vähe volitusi, seadusi ei kuuluta ta välja vaid siis, kui juriidilisele analüüsile tuginedes on eeldatavasti tegu põhiseadusega vastuolus oleva seadusega.
Meil on lubatud muhamediusk, kuigi – vastavalt KAPO aastaraamatute andmetele – suureneb järjekindlalt radikaalsete moslemite arv me maal. MPEÕK nimetas end ümber, igati usutav, et nende hulgas on jätkuvalt Putini-meelseid “magajaid”.
Mis puudutab Kalju kommentaari Merilo väidetava julgeolekueksperdi kompetentsi kohta, siis mulle ei torganud ka ukraina wikis muud silma, kui see, et too IT-inimene on olnud nii Ukrainas kui Eestis ministeeriumides selle valdkonna ala eksperdina töötanud, mõni tema publikatsioonidest Google Scholaris seondub kübertõrje küsimustega.
Kindlasti on teisigi ausaid inimesi Eestis, kasvõi Hando Runnel või minu naabrid. Jutumärgid tähendavad ebaausust vaid siis, kui jutumärkide vahel on sona “aus”. Jutumärkides “president” tähendab, et autori meelest ei ole tegemist oma ametipostil tõsiseltvõetava tegelasega. Et “president” Karis on legitiimselt ehk seaduse järgi valitud, on tõsi. Jällegi on autoril õigus pidada seda seaduslikku protseduuri demokraatia üle irvitamiseks, kui presidendikandidaat määratakse riigikogu parteikontorite sobingu tulemusena ja läheb “valimistele” (tegelikult tavalisele riigikogu hääletusele) ilma ühegi vastaskandidaadita. See vastab EV seadustele, aga sellegipoolest solvab minu kui EV kodaniku eneseväärikust. Tegemist on väga lünklikult haritud tegelasega (veterinaari haridus), kes on äärmiselt laisk ja on kuulutanud välja kõik need rahvast paljaks röövivad seadused, millest meil kogu aeg pasundavad “konservatiivid” (kui nende üks põhiline meeskõneisik paneb pidevalt tatti teiste meestega avalikes kohtades ja tantsib partei esimehega I.M.C.A saatel, siis nad ongi “konservatiivid” jutumärkides). Rääkimata õnnetu tori hobuse vägistamisest ja vanade meeste vägistamisest Koeru hooldekodus. Jah, arvan, et neid saab nimetada “konservatiivideks” ainult jutumärke kasutades. Ja jesuiite ka, sest asju tuleks nimetada nende õigete nimedega – jesuiidid. Keskaja tegelased ei ole ju konservatiivid, nad on lihtsalt pimeduses elanud (elavad) inimesed, kes surusid teistele inimestele oma harimatust intriigide, tuleriida, piinariistade ja mõõga abil. Täna on nendel lihtsalt mõnevõrra kaasaegsemad vahendid, aga nad on sama alatud ja ohtlikud. Nii et kasutan jutumärke edaspidigi. “Presidendi” asemel kasutan vahel p.residenti, see isik hakkas ignoreerima Aasta ema ja Aasta isa üritust, poliitpelmeen selline. Mul on täiesti põhjendatud õigus mitte pidada ülemäära lugu tegelastest, kes kahjustavad minu riiki, ja need pole ainult maksude tõstjad.