Seoses Donald Trumpi inauguratsiooniga vestles Dmitri Gordoni kanali saatejuht Alesja Batsman Iisraeli armee ohvitseri, ajaloolase ja blogijaga Georgi Tamariga.
Tamar rääkis uue USA presidendi mõjust praegustele ja tulevastele sündmustele maailmas ehk sellest, mis hakkab juhtuma pärast tema ametisse astumist:
„Ma olen alati püüdnud näha Trumpi isiksust mitte nii, nagu tahaksid Trumpi kasuks töötanud propagandistid või Trumpi vastu ehk demokraatide kasuks töötanud propagandistid. Mulle tundub, et ma püüdsin näha Trumpi enam-vähem adekvaatselt, olles neutraalsetel ehk objektiivsetel seisukohtadel, nii palju kui see on võimalik, võttes arvesse, et ma olen juut ja iisraellane. Seepärast olen ma alati rääkinud, et ma toetan Trumpi mitte sellepärast, et tunnen tema vastu mingit sümpaatiat, ja ka mitte seetõttu, et mul oleks mingeid illusioone selle inimese isiku suhtes, vaid eranditult sellepärast, et alternatiivvariant antud valimistel ja võimuvõitluses oli absoluutselt, totaalselt hävitav Iisraeli jaoks – see oli meie maa jaoks absoluutne kurjus. Ma pean silmas mitte USA traditsioonilist demokraatlikku parteid, vaid toda erakonda, milliseks on see poliitiline jõud muutunud viimase 15-20 aasta jooksul: see on selline neomarksistlik ja väga agressiivne inimeste ühendus, mis ei tõotanud mitte midagi head minu rahvale ja riigile.
Mis puutub Trumpi: kui me üritame analüüsida tema kui poliitiku ja maailma kõige võimsama riigi liidri persooni, peame me kestvalt aru saama, et Iisrael, juudid, Ukraina, Putin – kõik see on Trumpi jaoks, vabandage mind, ebaoluline. Tal on mingi oma arusaam oma üliülesandest, ja selleks üliülesandeks on Hiina küsimuse lahendamine. Ja et asuda vahetult Hiina küsimuse kallale, Trump vajab, et tema käed oleksid lahti seotud. Ta peab oma tööde ala puhastama. Ja kõik need tema jaoks väheolulised – mitte meie, juutide ja iisraellaste jaoks ebaolulised, ega mitte teie, ukrainlaste jaoks, kelle maa põleb ja jookseb verest tühjaks – vaid Trumpi jaoks väheolulised konfliktid ja probleemid tahab ta sulgeda võimalikult kiiresti, võimalikult väheste kaotustega tema enda ehk Trumpi jaoks, selleks et vabastada käed peaprobleemi lahendamise jaoks, mida tema ise peab peaprobleemiks.
Saan aru, et Ukraina kodanikel on seda väga valus kuulda, ka Iisraeli kodanikel on seda valus kuulda, aga me oleme harjunud sellega, et Iisrael on maailma keskpunkt ja maanaba, ma arvan, et Ukrainas ka on sarnane pettekujutelm. Aga me ei ole maailmanaba, ka teie ei ole maailmanaba. Meil on oma valu, teil on oma valu, oma probleemid, oma veri. Trump aga on ratsionaalne, seepärast hakkab ta survestama kõiki selles mängus osalejaid, täiesti põhimõttelagedalt, et võtta need küsimused maha, et nad ei segaks tal tegelemast tema jaoks tähtsaga.
Gröönimaa, Panama kanal, Kanada – miks? Vaadake, näiteks härra Zelenskõi on hiilgav showman. Meie peaminister Benjamin Netanyahu on samuti hiilgav showman, kuid lähtugem siiski sellest, et nad pole maailma ainsad showman’id, on teisigi. Ka Trump on suurepärane showman, ja see kõik on show, selline poliitiline show. Venemaal hakati kohe rääkima, et Gröönimaa rahval on õigus otsustada jne. Kuid Gröönimaa rahvas on tegelikult juba otsustanud, sellepärast nad saidki autonoomia, kuna nad püüdlevad separatismi poole ja seda ei varja. Nad samamoodi ei taha olla osa Ameerikast, nagu nad ei soovi olla Taani kuningriigi osa. Paljudes maailma regioonides oli poliitiline separatism olnud läbi aegade tavaasi. Kõik need avaldused Kanada kohta… No kujutage ette: Trump tahab tegeleda Hiina küsimusega. Kõige vähem vajaks ta vajumist USA-Kanada konflikti sisse, no kuulge, see oleks hullumeelsus. Piisab meile juba ühest hullust, kes istub Kremlis. Trump on showman, ta mängib publiku ees, ta on tõesti omamoodi hiilgav showman.
Trumpi arusaam Venemaast ja Putinist: ma kasutasin juba terminit „absoluutne kurjus“, aga Trump ei saa aru, et Putin on absoluutne kurjus. Selleks, et saada aru, mis asi on Putin, on vaja kas sündida Venemaal ja elada seal ning mõista, mis asi on see KGB-lik mentaliteet, mis on KGB-lik kultuur… Ma just äsja suhtlesin ühe venemaalasega, kes kirjeldas, kuidas tema perekond kannatas Putini režiimi all alates 2019. aastast, kui poliitilise paragrahvi alusel mõisteti vanglasse üks tema pereliige, siis faktiliselt sunniti põgenema Moskvast teised perekonnaliikmed jne. Ameeriklased ei ole võimelised sellest aru saama. See on või-ma-tu! Seepärast Trump ei saa aru, mis asi on Putin tegelikult. Selleks on vaja sündida Venemaal ja läbida seda kõike, või sündida Ukrainas ja sõdida, istuda pommivarjendis, vaadata, kuidas venelased pommitavad rahulikke linnu, korraldavad Butšat ja teisi genotsiidiakte, ja siis… (saatejuht tuletab meelde, et just selle intervjuu päeval põles Kiievis autodesse elusalt sisse neli inimest, kuna Venemaa tabas neid oma ülihelikiirusega lendavate rakettidega).
Jah, nii et sellest, mis asi on Putin, saavad aru ainult need, kes põrkasid temaga kokku. Trump pole temaga kokku põrganud. Ja tema, nagu ka väga paljud poliitikud Läänes, lähtub sellest, et Putin on ratsionaalne, et teda saab survestada – Trump ei saa aru tõsiasjast, et Putin on maniakk. Kirvega maniakk, kes jookseb ja raiub naisi vasakule ja paremale ja kellega ei ole võimalik kokkuleppele jõuda, kes on irratsionaalne. Tal on kindlasti olemas mingi oma patoloogiline ohvri otsingu metoodika, kuid see on normaalse inimese jaoks mõistetamatu. Kuid kui Trump põrkab kokku sellega, et ta ei suuda tema jaoks harjumuspäraste meetoditega – nagu ta oskab väga efektiivselt survestada meie Iisraeli peaministrit, teades, kus on tema valupunktid ja suurepäraselt tundes teda isiklikult, – Putiniga ei tule tal aga midagi välja. Seepärast kui Trump mõistab kogu selle häda mastaapi, ma arvan, et ta hakkab tegutsema palju karmimalt. Mis üldsegi ei tähenda, et ta hakkab pommitama Moskvat – tal on olemas väga tugevad majanduslikud Moskva mõjutamise hoovad. USA pole neist seni kasutanud isegi sajandikku mitte. Minu jaoks on mõistatus, miks nad pole seni ajani seda kasutanud, ja see on teine küsimus, kuid nendel on olemas majandusliku mõjutamise meetodid Moskva jaoks. Kui nafta hakkab maksma 50 dollarit barrel, ma tahaksin näha, kuidas Putin hakkab maksma palka oma vanglate valvuritele.“
Saatejuhi märkusele, et LKA tulevane juht imestas, kuidas Venemaa saab võistelda USA-ga relvastuse alal, kui kogu Venemaa majandus on võrdne Texase osariigi majandusega, Georgi Tamar vastas:
„Ma parandaksin LKA tulevast juhti – praegu, kui nafta maksab 70 dollarit barrel, on Venemaa jah Texase majanduskaaluga. Aga kui nafta hakkab maksma 50 dollarit barreli eest või vähem, siis on Venemaa Texasest ikka tükk maad väiksem… Riik, millel on tooraine tüüpi majandus, võtab omaks impeeriumi ambitsioonid ja sukeldub laiahaardelistesse sõjalistesse konfliktidesse, peab varem või hiljem maksma selle eest kõrget hinda. See, mis õnnestus Putinil ja mis on ehk tema kõige tähtsam saavutus peaaegu kolme sõja-aasta jooksul, on sõja peegelmajanduse ehitamine, kuhu ta väga oskuslikult monteeris sisse mõned lääne jõud, kõigepealt Euroopas, osaliselt korrumpeerides, osaliselt pannes huvituma, osaliselt hirmutades. Ja kõik tunnevad end selles peegelmajanduses väga hubaselt, sealhulgas tohutu hulk Vene kodanikke, kes töötavad riiklikus sektoris ja kellest on saanud sõjast osavõtjad. Ja nemad elavad praegu väga hästi – paljud teenivad rohkem ja elavad paremini, kui enne sõda. Nad ehk ei saa reisida kõikidesse maadesse ja tarbivad mitte euroopa, vaid hiina kaupu, kuid üldkokkuvõttes tulevad toime, ja raha on nendel rohkem, ja selle eest nad saavad ka osta rohkem kaupu – võib-olla madalama kvaliteediga, aga sellegipoolest. Ja kui see Putini ehitatud peegelmaailm majanduslikult variseb, siis variseb ka tema impeerium. Nad ju ei tooda midagi, nad ainult ostavad. Raha eest.
Saagem aru, et võitlus Putiniga pole Trumpi prioriteet. Trump tahab lahendada lõplikult Hiina probleemi, ja ta läheb ükskõik mis kompromissidele ja ohverdamisele, ka Iisraeli ja Ukraina arvelt, et teha nii, nagu talle tundub ratsionaalne. Meil jääb loota ainult sellele, et selles tema maailmatajumise paradigmas langeksid Ukraina ja Iisraeli huvid kokku trumpilike Ühendriikide huvidega.“
Kirjutas üles ja tõlkis
Ivan Makarov
20. jaanuar 2025
Sellest tuleks ka Eestil aru saada : Eesti on Trumpi jaoks eimidagi, täpike kaardil. Ta võib olla on oma abide koostatud nimekirjast lugenud, et Eesti kulutab kaitsele üle 3 %, seega on justkui heade euro-NATO poiste seas, kuid seegi ei tähenda mitte midagi . Trumpile on kogu see euro-NATO nagu kivi ujujal kaelas, ainult segab vabalt tegutsemist. Ta pigem tahaks, et USA-l poleks teiste riikide / liitlaste ees üldse ühtegi kohustust, kuid taipab , et nii suuri poliitika jõnkse korraga teha ei saa, et NATO-st välja astuda. See pole siiski WHO või kliimaleping
Ukrainas püüab Trump sõda ära lõpetada mitte seepärast, et talle kangesti meeldiks ukrainlased või et ta oleks mures hukkuvate inimeste pärast vaid seepärast, et see segab äri. Ja äri saab USA eeskätt teha Venemaaga, Venemaal on tohutult rohkem igast head kraami müüa kui pooleldi purustatud Ukrainal või kogu Euroopal kokku . Loodusvarad põhiliselt muidugi, kuid Vene müüb soodsalt, ta ei küsi kõrget hinda .
Putini isiklikud omadused või kuriteod ei häiri teda kuigivõrd. Ta ei ole sedasorti inimene, kes mõtleks niisugustes kategooriates.
Ja kui vaadata kõiki Vene valitsejaid no kasvõi alates Peeter I,( ärme päris Ivan Julmani tagasi lähe ) siis Putin ei paistagi nende seas millegi erilisega silma. Vereohvrite poolest olid Lenin ja Stalin olid kindlasti palju hullemad ja edukuse skaalal on Putin üsna nõrgake .
Oma valitsusajal on ta Stalini- Breznevi tohutust impeeriumist , mille Gorba lasi ära laguneda, suutnud tagasi näkitseda vaid kaks väikest killukest Gruusiast ja suurema killu Ukrainast ning hoida pisikest killukest Dnestri ääres. See ongi kõik . Esialgu pole mingit lootust saada tagasi kas või see impeerium, mis oli Breznevil kui ta suri 1982.
Ääretult nõrk kasvõi võrreldes Katariina II-ga või ka Aleksander I-ga , rääkimata ikka sellestsamas Stalinist, kes rahvuselt isegi polnud venelane.
Võiks teha ju Vene valitsejate nimekirja, kes on oma valitsusajal impeeriumile kõige rohkem maad ja seal maal asuvat rahvast kokku ahnitsenud( see tundub olevat Vene impeeriumi peamine kui mitte ainus eesmärk olnud läbi sajandite ) ja kes kõige vähem või on seda koguni kaotanud. Kuid ei viitsi neid kaarte hakata otsima, peast mõeldes tundub, et Putin pole tõenäoselt isegi mitte top 5 hulgas.