Eesti p.residente ei valita, nad määratakse riigikogu erakondade sobingu tulemusena, seekord jälle alternatiivivabalt ehk ilma vastukandidaadita. Ja selles parteide tagatubade soosikute reas pole Ülle Madise ei esimene ega kardetavasti ka viimane.
Kui riigipead ei vali rahvas, siis ei ole tal ka mingeid ülearuseid komplekse – miks peaks ta arvestama näiteks rahva õiglustundega. Rahvale ja selle asemikele riigikogus peetud multikategelase Kõuts Leopoldi stiilis kõne jäi kõneks, esimesed teod aga olid Kadriorus peetud vastuvõtt vanadele ja uutele õukondlastele ning kantselei direktori palga tõstmine kolmandiku võrra ehk 8000 euroni.
Niipalju siis kitsikuse ja ärevuse ajal elava eesti rahva õiglustundest, need on siis uue p.residendi prioriteedid. Rahvas sai aga kuulata kõnet kiilidest ja konnakestest, mis kõlas nagu vihje meie tulevase söögilaua menüü kohta.
Palju õnne, proua p.resident, Teie algus on paljutõotav ja on hea, et valehäbi on Teile võõras. Nagu kirjutas Teie esimese käskkirja kohta üks internetikommentaator: „Hea algus, mis näitab, et inimene hindab euroopalikke väärtusi.“
Päästjad, õpetajad, medõed ja paljud teised Teie alamad tänavad Teid..
Ivan Makarov
13. oktoober 2026
Jaah. Poliitiline lojaalsus maksab tõesti palju.