Kolleeg Suurest meediamajast:
„Tere sõber, oled otsustanud vaikida, mõtlesin ise kirjutada. Ma pole väga jälginud viimase aasta jooksul EKRE ja Objektiivi lõimesid, aga hakkas silma see metsik hüsteeria “sõjaõhutajate” ja “sõjasüütajate” kohta. Juba see sõna või need sõnad meenutavad nõukogudeaegset propagandat (vene keeles разжигатели войны) eelkõige ja Krokodili ajakirja pilte NATO-st, lääne poliitikutest jne. Lihtsalt, mis huvi on sellel erakonnal levitada Kremli propagandat?
Ma saan aru Keskerakonna motiividest, nad on teinud sellele panuse juba paarkümmend aastat, et lõhestada, destabiliseerida ja nii edasi, aga miks on turbo-rahvuslased ehk EKRE samas paadis? Ma saan aru Vooglaiu huvidest, tema sidemetest mingi hämara liikumisega Lõuna-Ameerikast, kus asja nähaksegi nii, et Ukrainas sõdib Venemaa USA-ga ja peab seal kaitsesõda jänkidega, aga miks on hakanud suur hulk eestlasi kasulikeks lollpeadeks Kremli propagandas? Kas Eestist on nende meelest tõepoolest võimalik globaalset sõda “õhutada”? Või kas nad usuvad siiralt, et Eesti võiks ise Venemaale kallale tungida või valmistada ette Venemaa vastu agressiooni? See on ju naeruväärne väide.
Aarne Mäed, kes paljude nende nimetute publikatsioonide taga seisab, tunti hea kohaliku ajakirjanikuna. Miks ta seda teeb? Kas tema jaoks on see mingi pullitegemine või pilet riigikokku? Kas see tõesti kaalub üle kõik selle, mille eest peaks eesti rahvuslased seisma? Kas näiteks Jüri Kotšinev ei saa aru, et tema lood ilmuvad kõrvuti mingite Putini mõjuagentide lugudega või eelistab ta seda mitte märgata? Kes on ära viinud muidu sõnakate EKRE meeste, nagu Reitelmanni keele, kui nende erakond teeb üheselt Vene propagandat?
Küsimusi on palju, aga vastuseid pole. Või ei julge keegi neid lihtsalt ise välja öelda, sest konformismi tee on kasulikum ja mugavam.“
Vastus kolleegile Suurest meediamajast:
Aitäh, olen Sinu tähelepanekutega nõus. Ma ei ole otsustanud vaikida, ma ise pole nendest asjadest viimasel ajal kirjutanud kahel põhjusel. Esimene on üks väike projekt, mis võtab koos ihu toitvate töödega praegu väga palju jõudu ja aega, nii et uneagki kipub üürikeseks jääma. Teiseks on Sinu mainitud allikad nii toksilised, et neid on äärmiselt ebameeldiv jälgida ja organism lihtsalt ei võta nii palju mürke vastu. See pidev juubeldamine ja parastamine, kui ukrainlasi tapetakse ja nende maid hõivatakse, on jälestusväärne. Sellele pööras oma avalduses tähelepanu ka vabadusvõitleja Jüri Böhm. Sestap võtsin väikese pausi, aga küll see lõppeb.
12. mai 2025
“Kas näiteks Jüri Kotšinev ei saa aru, et tema lood ilmuvad kõrvuti mingite Putini mõjuagentide lugudega või eelistab ta seda mitte märgata?”
Aga ta avaldab vahel mh ka Postimehes, mille lugudes on kindlasti palju seda, mis talle muul põhjusel meeldida ei saa. Millises peavooluväljaandes saaks Kotšinev näiteks avaldada oma artikleid, kus avaldab enda seisukohta Gruusia poliitika kohta AD 2024/2025?
“Kes on ära viinud muidu sõnakate EKRE meeste, nagu Reitelmanni keele”
Toome siis tsitaadi Reitelmanni keelest UUs: “Kahest ebapädevast kindralist õnnestus Eestil vabaneda, kes aga kõrvaldaks võimult sõjahüsteerikud, kes esimese ohumärgi ilmudes põgenevad välismaale “kontinuiteeti” jätkama?”
Jällegi, kus ta siis selliseid seisukohti avaldama peaks? Kas EPL/Delfis või?
Siinkohal võiks hakata makarovlikult tänitama, kuidas “pole nime all”. Mis diil Meediamaja anonüümsusega on üldse? Kardab nii väga kurje pilke mingi meediakontserni kohvinurgas? Kuna Makarov on korduvalt argumenteerinud, kuidas Kaja Kallas on parim asi peale viilutatud leiba, ja kõik tema kandu hammustavad indiviidid on jubedad moraalsed uroodid. Mida Meediamajal karta on sel juhul, ma ei saa aru? Kaja truud kaasvõitlejad juhivad ju Eesti riiki?