Mulle algusest peale ei meeldinud Isamaa ärasolkimine keskerakonna kaadervärgiga. Kui Jüri Ratas on sümpaatne inimene ja oluline tegelane, siis Peeter Võsa liitumise suhtes kirjutasin Meediavalvuris veel 09. septembril 2025. a. loo prohvetliku pealkirjaga „Poliitik ei peaks nägema välja ja väljenduma nagu parm“. Siis Isamaaga liitunud tegelane hüüdnimega „Võsa-Pets“ lausus valimisnimekirjade üleandmisel telekaamerasse sõnu, mida ma siin korrata ei taha, lugejad võivad ise järgi uurida. See respublikaanist, kesikust ja nüüd siis Isamaa liikmest krooniline ülejooksik on ennast taas täies ilus eksponeerinud Tallinna linnavolikogu istungil.
Ei hakka täiendavalt tiražeerima ka tema poolt volikogu istungil naiste kui selliste aadressil öeldud põlglikke sõnu. Ka Võsa on nüüd Isamaa nägu, selles mõttes et Isamaa on nüüd ka Võsa-Petsi nägu. Võib-olla Isamaa esimees Urmas Reinsalu arvab, et keskerakonnale ja sotsidele kaotava Isamaa reiting on veel ebapiisavalt langenud, et lubab oma parteisõduril solvata igat teist valijat? Äkki arvab, et Isamaa koht ei olegi mitte reitingute tipus, kust vajuti massiivselt alla, vaid hoopis EKRE-ga ühel pulgal? Minu kui konservatiivi ettekujutus konservatiivsuse eesti harust kui väärikust eeldavast seisusest sai järjekordse hoobi.
Pööraksin aga tähelepanu neljale aspektile, mis on olulised hindamaks seda, mida kujutab endast naiste alavääristamist deklareeriv „poliitik Võsa“.
Esimene: Võsa kui mees ei suutnud ise midagi välja mõelda ja tsiteeris oma ema (kes on naine).
Teine: Võsa ei ole sündinud mehe puusast, vaid teda sünnitas ema (naine).
Kolmas: Võsa hakkas kaitsma meedias mitte mingi mees, vaid Riina Solman (naine).
Neljas: Võsa-mees ei osutunud ise valituks, ta on Tallinna volikogu Isamaa fraktsioonis Marja-Liisa Veiser-Västriku (naine) asendusliige, ehk kasutab naisterahva poolt teenitud mandaati ja palka.
Ehk teatud mõttes „alfons“.
Ivan Makarov
31. oktoober 2026