Jana Toom propageerib endise pealetükkivusega väidet, et Eestis diskrimineeritakse venelasi, esitades seda absoluutse tõe pähe. Teda ei morjendanud isegi Assadi krahh, sõprus kellega on ju tema enda häbiplekk, mida ei anna maha pesta. Verine plekk kusjuures. Nägime nüüd neid maa-aluseid piinakambreid kümnetele tuhandetele inimestele, kus oli ka vene hüdrauliline press inimeste lömastamiseks.
Saades taas Europarlamenti, seekord Kõlvartile antud mandaadiga, jätkab Toom poliitilist ussitamist Eesti suunal, kaebab Eesti peale seoses agressorriigi kodanike viisade ja valimisõigusega, provotseerides pidevalt venelasi eestivastase pahameele väljendamiseks sotsmeedias.
Täna avaldas ta oma FB kontol järjekordse küsitluse küsimuse: „Miks võimud ei saa aru, et mida rohkem ma venelasi maha surun, seda rohkem on venelasi Putini jaoks?“
Vaat kus lugu: Toom ise sai meie võimudelt täiesti teenimatult EV kodakondsuse, eesti riigimeedialt piiramatult aega, ja aastakümneid sisiseb meedias ja poliitilisel tribüünil nagu kobra: eestlased diskrimineerivad venelasi, eesti keel sureb välja jne.
Ma küsiksin nii: miks võimud ei saa aru, et mida rohkem te Toomi poputate, seda rohkem…
Mulle meenutab Toom aina rohkem Jelena Välbet. Sama tark, sama ilus, samasuguse kasvatusega, samamoodi soetatud eesti perekonnanimega.
Nagu kaksikõed.
Ivan Makarov
18. detsember 2024
Esimest lõiku lugedes on ilmne, et autori kriitiline mõtlemine lülitub koheselt välja, kui täielikku jura ajab sirge näoga mõne Briti või USA meediakorporatsiooni esindaja. Nagu tagurpidi Homo sovieticus—“kui oli seal, peab õige olema!” Kogu selle jura teeb eriti haletsusväärseks fakt, et CNNi naisreporter Clarissa Wardi poolt “leitud … poolsurnuks piinatud poliitvang,” kelle Ward kangelaslikult päikese kätte talutas, oli tegelikult peenikest rubla taga ajanud Assadi KGB töötaja Salama Mohammad Salama. Seda fopaad pidi tunnistama isegi CNN (Vooglaiuvalvur voiks neilt snitti votta—ikka “korralik ja hea lääne asi”!):
https://edition.cnn.com/2024/12/16/middleeast/syria-assad-prisoner-homs-intl-latam/index.html
Sitt puu kannab sittasid vilju. Ülalolev vili peaks indikaator olema. Aga kuna santi parandab ainult haud, peab lugejaskond ilmselt mitu järgmist aastat kuulma, millal iganes Jana Toomi mainitakse, jälle lõputuid õuduslugusid “vene” (huvitav lisadetail—autori isiklik panus, mulle tundub) inimpannkoogimasinast; pedaalijõul töötanud surnuksmasturbeerimismasinast; karust ja kotkast, kellele “Süüria vabadusvõitlejaid” (“mis siis, et nad al-Qaidas olid?!) ette söödeti; gaasikambritest; massihaudadest; jne. Jana Toom peaks järgmisena Iisraeli peaministriga kohtuma. Äkki tuleks siis mõni kriitikanool ka sinna suunas. Siiamaani jääb autori toodangust mulje, et Iisraelis on parasjagu pooleli 1000-päevane rahvuslik nutt Šani Luugi pärast, ja palestiinlased lasevad lõbuks omaenda lapsi õhku. “Siiski moslemid. Peaaegu Al-Qaida. Aga mitte süüria Al-Qaida! Need on head!”
Lugu rääkis muust, aga olgu.
Vahe on ikkagi tohutu. Jelena Trubitsõna ( peale abiellumist Välbe ) pole kunagi olnud Eesti kodanik minu teada ja ta pole kunagi vandunud truudust Eesti Vabariigile. Ta oli ja on senini tüüpiline soveti spordisüsteemi produkt ja läbi imbunud sealsest vaimsusest ja võimsa impeeriumi tõekspidamisest . Sportlasena oli ta tohutult edukas, väga kõhna ja nääpsuke suusataja ja parem on mitte meenutadagi kuidas tulid kõik need maailmameistritiitlid ja olümpiakullad, väga tõenäoselt mitte ausa mängu reegleid järgides.
Sportlaskarjääri lõppedes ja spordiametnikuks asudes taipas ta otsekohe, et kõige edukam selles saab olla siis kui alati toetada Kremli isandat ja tema poliitikat ja seda on ta ka teinud. Tema lojaalsus on olnud Vene võimule ja selle üle pole midagi imestada
Jana Toom võttis aga Eesti Vabariigi kodakondsuse. Seda tehes andis ta vande olla truu Eesti Vabariigile ja selle põhiseaduslikule korrale . Tema lojaalsus peaks olema Eestile , mis põhiseaduse järgi on riik, mis garanteerib eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Tema tegevus tõestab pigem vastupidist , et eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise nimel ta küll ei tegutse
Tema tegevust ja retoorikat vaadates tuleb meelde eesti vanasõna : toida hunti kuidas tahes, see vahib ikka metsa poole.
Ehk antud juhul siis üle Narva jõe ja kaugemalegi kui Komarovka küla