MEEDIAVALVUR: Karise kandideerimise ümber salatsemine häbistab eesti demokraatiat

Eesti p.residendi kinnitamise päev parteide tagatubades läheneb, EV kodanikkonnal pole aga mitte mingit informatsiooni talle järjekordselt pähemääritava kõrge ametniku kohta. Sealjuures poliitikud näitavad aina süvenevat lugupidamatust eestlaste suhtes.

Kuidas muidu saaks nimetada näiteks Riina Kionka kandidatuuri pakkumist? Ja siin pole mitte millegi peale solvuda – rahvas ei teadnud, kes see on, meil on tuhandeid tublisid ametnikke, kes teevad oma tööd hästi, kuid miks peab iga Eesti elanik neid nimepidi tundma? Tegemist ei ole ei rahvuskangelaste ega meediastaaridega. Laiale avalikkusele tundmatu inimese kandidatuuri väljapakkumine on aga rahva suhtes ülbe tegu. No mis see siis olgu: vähe sellest, et mingi poliitiline tsunft ei usalda rahval ise valida endale presidenti – sellele ametikohale soovitati määrata lausa eestlaskonnale tundmatu isik. Eestis on esindusdemokraatiaga mindud juba vähearenenud patriarhaalsete kogukondade teed, kus peretütart, kel pole vähimatki valikuõigust, võib anda naiseks temast kordades vanemale mehele, ja kui tütarlaps keeldub või põgeneb, püütakse kinni ja võidakse kogunisti hukata. XXI sajandil juhtub selliseid asju tihti.

See, et eestlastele üritatakse p.residendina peale suruda lausa tundmatuid isikuid, on äärmiselt ebaviisakas eesti rahva suhtes, kelle ühendaja peaks riigipea olema. Ei peaks korduma Kersti Kaljulaidi „valimise“ kaasus, kui see kandidaat tõmmati küüliku kombel kaabust välja, et tegelane oli mingi kruvi mingisuguses europalatis – ja ilma vastukandidaadita „valiti“ riigikogus ära. Tulemuseks dromomaaniat põdenud, Putinit Eestisse kutsunud, rahvale pidevalt epistlit lugenud ja eestlasi nende tähtpäeval solvanud ersatspoetessi Grigorjevat roosiaeda kutsunud asjapulk, kellest eile saadi EOK-s lahti. Meie sportlased on ju tegelikult õnnega koos, sest eesti rahval polnud viie pika aasta kestel lootustki sellest nuhtlusest lahti saada… Eerik-Niiles Kross kohe pakkus uuesti upitada Eesti riigi etteotsa spordi juhtimisega kolinal läbi kukkunud Kaljulaidi. Krossi põlgus eesti rahva vastu tundub piiritu, loomulikult läksid käiku ka „onu Heinod“ ja „vanamehed“ (kiigaku ise oma passi). Reformierakond surub eesti inimestele järjekindlalt peale perverssusi, nüüd siis ka Kaljulaidi. See, et praegune Eesti p.resident esineb regulaarselt rumalate avaldustega, ei ole meie rahva süü, et eestlasi tuleks uuesti Kaljulaidiga karistada.

Riigikogu esimees Lauri Hussar arutas reedel Alar Karisega lähenevaid „presidendivalimisi“. Hussar keeldus jagamast kohtumise sisu meediaga (ehk rahvaga) ja kinnitas, et lubab Karise sõnumitest rääkida kõigepealt vanematekogule 12. või 13. mail. Mis salajutud need sellised on? Kas soovitakse määrata riigipead või mingi ülisalajase missiooniga luureagenti? Kas kavatsetakse valida Eesti riigipead või mingi salalooži pealikku? Ja kas piinlik ei olegi – viimastel valimistel 44 valijahäält kogunud muidu tubli riigikogu esimees Hussar peab Eesti demokraatlikus riigis salakõnelusi null valijate häält saanud „presidendiga“? Kas te ise õpetate inimesi teid vihkama?

Karis on näidanud ennast üsna laisa Kadrioru ametnikuna, kes pealekauba puges hiljutise droonikriisi ajal peitu, nagu Putin allveelaeva Kursk katastroofi päevil. Karis on kahel korral lükanud tagasi seadust, mis pidi välistama Eestis elavate usklike kamandamist nii otse Gaza sektorist kui ka mõrvarlikust Moskva riigipatriarhaadist, on korduvalt õõnestanud Eesti ametlikku välispoliitikat ja soovinud läbirääkimisi rahvusvaheliselt tagaotsitava massimõrvariga. Tekkisid küsimused mitte ainult selle kohta, kui pädev ta riigipeana on, vaid ka selle kohta, kui terava pliiatsiga on meil üldse tegemist: tema lapsik solvumine ja avaldus „Olen ühtäkki saanud täiskasvanuks“, millele järgnes kiire p.residendikantselei kinnitus selle kohta, et Karis olevat hea tervise juures, tekitavad kõhklusi ja kahtlusi. Tore, et täie tervise juures, aga miks oli vaja seda üldse kuulutada ja kas siis möödunud aasta detsembrini täitis EV p.residendi kohustusi vaimselt alaealine? Ei tiivusta selles osas ka hiljutine Karise kinnitus „Ei taha küll ülbe olla, aga ma olen võitnud kõik valimised, kus olen kandideerinud,“ mis meenutab juba Donald Trumpi tüütut praalimist, et ta on võitnud Iraani ja lõpetanud 8 sõda.

See salatsemine ja vassimine, mis toimub läheneva p.residendimääramise ümber, on häbiväärne. Siit üle pika aja plusspunktid EKRE juhtkonnale, kes kinnitas, et nemad Karise volituste pikendamist ei poolda, ja miinuspunktid Karist toetama rutanud Isamaale. Kuidas üldse saab toetada ametiisikut, kes hämab oma plaanide suhtes, ja pole teada, mis kandidaadid võiksid veel tekkida? Kas Alar Karis on siis Eesti kõige sobivam mees kulutamaks umbes 8 kuni 10 miljonit eurot aastas tarbiva p.residendikantselei otsuseid? Isamaa poolt täiesti mõistetamatu otsus, kusjuures erakonna enda potentsiaalsete presidendikandidaatide pink on muljetavaldav – Riina Solman, Henn Põlluaas ja teisedki aatelised eestimeelsed poliitikud. Ka Urmas Reinsalu, kes on praegusest p.residendist kordades sõnaosavam (ka artikulatsiooni poolest) ja ei ole erinevalt Karisest ei laisk ega edvistav.

Ivan Makarov

28. aprill 2026

pildil: Eesti p.residentide evolutsioon