Konservatiivi seisus eeldaks muuhulgas soliidsust, väärikust ja kirjandusklassikale omast sõnavara, kuid teatud poliitiline leer on oma retoorikaga viinud selleni, et konservatiive Eestis seostatakse eeskätt räuskamise, agressiivsuse ja koprolaaliaga. See, missuguseks on muutunud osade riigikogu liikmete kõnepruuk, teeb häbi Eestile ja meie kultuurile. Eestikeelsetest solvangutest nendele enam ei piisa ja mõned lähevad EV parlamendis aegajalt üle lausa vene nigelakeelsusele.
Väike näide täna ilmunud täiesti tavapärasest vaprast (ehk anonüümsest) Uute Uudiste artiklist „Michali ministrid ja muud oravad loovad valimiste eel üha uusi utoopiaid“ – „rahvuskonservatiivid“ kasutavad orava kujundit sama tseremooniatult, nagu seksuaalvähemused kasutavad vikerkaart:
„punnitavad, pisarad silmis, endast välja üha jaburamaid ideid…“;
„rottoravad Sõerd ja Võrklaev“;
„ministrid panevad segast edasi“;
„äärmusliberaalne minister“;
„Eesti võimutsevad äärmusliberaalid“;
„Euroopa Komisjoni sigadused“;
„äärmuslased inimõiguste keskusest“;
„homoagenda käilakuju“;
„transvestiidisõbralik vasakradikaalne riiklik (sõja-) propagandakanal ERR“ jms.
Tegemist on parlamendierakonna organiga, mida rahastatakse maksumaksjate taskust. Ja kõiki neid silte ja väljendeid on nendes lugudes nii ohtralt, et ei jää kohta faktidele ja argumentidele. Oponendid on järjekordselt põhjalikult läbi sõimatud, kuid kui sellele osutada sotsiaalmeedias, saab kaela täiesti valimatut sõimu, kus kõige leebem sõna on „loll“. See ongi tase, millele on meie „konservatiivne“ meedia alandanud oma pooldajad: sõim, solvangud ja ähvardamine on saanud normiks. Samas kui Jürgen Ligi, vastates riigikogus järjekordsetele solvangutele ja süüdistustele, palub küsijat vastuse ajal mitte naabritega rääkida ega grimasse teha, kargab püsti samas reas istuv „küsija“ lähisugulane, mees või kasupoeg, ja hakkab süüdistama ministrit lugupidamatuses naise vastu. Et tuleb umbusaldada ja lausa peksa anda, kui minister ei kuula alandlikult agressiivset sõimu ja takka ei kiida.
Ometi on ju EKRE-s poliitikuid, kes ei ole sugugi vähem teravad, kuid jäävad sealjuures viisakateks. Täna üsnagi mõistlikult esinenud Mart Kallas on olnud Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimees ja oleks võinud saada ka volikogu aseesimeheks, kui mõni tollane keskerakonna fraktsiooni poliitik ei oleks seda kategooriliselt vetostanud. Mardi vastu pretensioone ei olnud, küll aga tegi tema edutamist võimatuks fraktsiooni naisliikme riiakus, kelle kõik sõnavõtud olid nii sisutühjad ja agressiivsed, et fraktsioon jäi varumeeste pingile vaatamata isegi Kõlvarti enda soosivale suhtumisele.
Kõik lõppes sellega, et pärast seda, kui erakonnast visati välja peaaegu kõik sellele kuulsust toonud poliitikud, kaotas EKRE pealinnas valimised, fraktsioon lakkas olemast ja Kallaski kaotas mandaadi. Selle põrumise eest peaks võtma vastutuse erakonna esimees, aga kus sa sellega – ta jahub ikka sellest, et Eesti hädades on süüdi ukrainlased ja et Orban ja Trump on kangelased (üks lakkus Putini taldu ja teine nimetas Jaapanit ühendatud islamiriigiks)… See selleks, aga kui hea fraktsioon oli – Raivo Põhjakivi, Urmas Reitelmann, Harri Kingo… Kaotasime küll kaks liiget keskerakonnale ja veel kaks Isamaale, aga näiteks “prügikuninga” lahkumine oli küll positiivne sündmus.
Mart Kallase viimast avaldust aga tsiteeriks meelsasti: „Jätkuvalt on Tallinna linnaruumis Stalini preemia laureaadi, küüditaja ja märtsipommitamise kaasakiitja Juhan Smuuli nime kandvad tee, viadukt ja sild. Lisaks on tulemas Smuuli arendus. Samuti seisab nähtaval kohal punastele ametiühingutele püstitatud ausammas Toompuiesteel… enne kohalike omavalitsuste valimisi pandi öö varjus Mustamäele ausammas Mahatma Gandhile. Milleks? Mis seob teda Eesti, Tallinna ja Mustamäega? See on India pehme imperialistlik maailmaplaan kinkida oma usujuhi vormivalusid kogu maailmale. Ainult nõrgad riigid ei suuda “ei “ öelda! 35 aastat taasiseseisvust ja ikka arutame selliste teemade üle, mis oleks võinud ammu unustatud olla! Natsisaksa sümbolid kadusid linnaruumist ühe käskkirjaga!”
No näete – EKRE üks tugisammastest, aga ei ühtki solvangut kaasinimeste aadressil. Loodetavasti vana hea Mart K. püsib ja korvab veidigi seda mainelist kahju, mida tekitavad erakonnale pereklanni avalik ebaviisakus ja Uute Uudiste lakkamatu anonüümne räuskamine.
Ivan Makarov
17. juuli 2026