Oma tänase tervituskõne lõpus Raplas ütles Alar Karis, et tervitab eesti rahvast riigipeana viimast korda jaanipäeva puhul.
Mida see siis tähendab? On kolm varianti:
Ta ei kandideeri septembris riigikogus toimuval presidendi määramisel teiseks tähtajaks.
Ta kandideerib, aga teab täpselt, et teda tagasi ei määrata.
Ta ei kavatse enam riigipeana kunagi inimesi jaanipäeva puhul õnnitleda, ainult eraisikuna.
Sellest salatsemisest Karise kandideerimise või mittekandideerimise ümber on kujunenud samasugune pikaks veninud komöödia, nagu ka Tallinna linna koalitsiooni loomise, „15 küsimuse“ ja üllatuslinnapea kübarast väljatõmbamise juhul. Ju siis aeg on selline, et „lihtrahvast“ ei peeta vajalikuks tähtsatest asjadest õigeaegselt informeerida ja mängitakse lolli nagu tuntud nõukogude komöödias, kui uusaastapeole kutsutud teadlasest lektor jõi ennast kuuse all täis ja hakkas kuulutama: kas Marsil on elu või Marsil ei ole elu, on teadusele teadmata.
Väsinud rahvateenrid on läinud mammutpuhkusele ja sõidavad kuhugi kookospähkleid järama. Meie jääme siia, et see meie riik püsiks, kõigil oleks mida süüa ja kus elada. Ja kuhu oleks tagasi pöörduda minema sõitnud tsirkuse klounidel.
Ivan Makarov
23. juuni 2026
Ise arvan, et õige on esimene variant. Mööndusega saab öelda, et mees pidas antud sõna. Ilmselt ikkagi tajus, et tegelikult ei vedanud välja. Sellest kuidas mees EV presidendiks sai ei tasu enam isegi mainimist. Samas milleks oli tal vaja vahepeal teha poliitilisi jänesehaake?
Toredat jaaniaega.
Ilusat jaani, hea Aleksander!